05.06.2019
Teadlaste leinamarss
Samal ajal kui meeleavaldajad Toompea lossi ees teadusele lisaraha nõuavad, seab ettevõtja Jaak Nigul Postimehe majanduslisas kahtluse alla teadusrahastuse senise otstarbeka kasutamise.
„Raha sihitu ja segasel arvutusel põhinev jagamine teadusele pole mitte kellelegi kasulik,“ kirjutab ta. Ja küsib: „Millisele teadusele nõuavad teadlased üht protsenti sisemajanduse kogutoodangust?“
Ta jätkab: „On selge, et kõigi teadusharude panus ühiskonna ülalpidamisse pole ühesugune. Kui raha on puudu, tuleks eelistada neid teadusi, mille tulemusena, vähemasti teoreetiliselt, võiks ühiskond üldiselt tulevikus rikkamaks saada.“
„Minu hinnangul ei tohiks praegu anda lisaraha umbmäärasele teadusele, vaid raha tuleks jagada suunatult, riigi prioriteete silmas pidades,“ kirjutab Nigul.
Statistikaameti andmed näitavad, et kümne aasta jooksul kahanes tehnikateaduste doktorite arv Eestis 14,6 protsenti, samas humanitaarteadlasi on 20,6 protsenti ja sotsiaalteadlasi 42,2 protsenti rohkem. Kõiki erialasid on kahtlemata vaja, kuid proportsioonid peavad olema hoopis teistsugused.
Nigul leiab, et 99 protsenti inimesi, ka paljud teadlased, ei saa aru sisemajanduse kogutoodangu (SKT) olemusest: „Rõhutan veel kord, et ka mina ei saa aru, kuidas saab SKTd ümber jagada. See, kes saab, võiks selgitada, millise SKT protsenti me soovime teadusele anda.“
Nigul lisab, et vähemalt Eesti sotsiaalteadustes on liialt palju vaateid ja liiga vähe faktipõhisust, et sinna raha juurde anda. Pigem tuleks sealt vähemaks võtta. Kui raha niigi napib, siis annaks eelkõige sinna, kus kogu maailmal on suurimad probleemid.
Eestis juhib teadust ja haridust mitmes organisatsioonis kokku ligi tuhat inimest. Pluss haridus- ja teadusministeerium. Need inimesed ei tee teadust ega õpeta, vaid juhivad ja juhendavad. Teadlasi on statistikaameti andmetel ligi 4700.