Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Euroopa Inimõiguste Kohus: ministri nimetamist idioodiks ei saa käsitleda rünnakuna tema isiku vastu

-
13.01.2020
© UU

Poliitikuid võib süüdimatult sõimata väärtushinnangute kaudu. Midagi tõendada vaja ei ole. See annab võimaluse poliitikuid meedias lõputult peksta. Siin on näide kohtupraktikast.

Ajakirjanik, kes avaldas 31. märtsil 2011 kriitilise artikli tolleaegse põllumajandusministri vastu, nimetades teda idioodiks. Ministri kuriteoteate alusel algatatud kriminaalmenetluses tunnistati kaebaja süüdi solvamises ning teda karistati rahatrahviga 2 500 eurot ning teda kohustati tasuma ministrile ligikaudu 2 500 eurot hüvitist.

Kohtud leidsid, et kaebaja seisukohad ministri suhtes olid väärtushinnangud ning ta ei esitanud põhjendusi sõna “idioot” kasutamiseks.

Kaebaja avaldus oli Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) artikli 10 rikkumise tuvastamiseks.

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohad

Demokraatlikus ühiskonnas on vajalik sõnavabaduse piiramine ainult siis, kui selleks on rõhuv sotsiaalne vajadus. Seejuures tuleb saavutada õiglane tasakaal ühelt poolt eraelu kaitse ja teiselt poolt sõnavabaduse vahel. Poliitikute kritiseerimise piiramiseks on riikidel kitsas hindamisruum. Kriminaalsanktsioonil sõnavabaduse realiseerimise eest on alati heidutav mõju.

Esimese kaebaja osas leidis EIK erinevalt siseriiklikest kohtutest, et kaebaja ei nimetanud ministrit idioodiks lähtuvalt tema isikuomadustest, vaid kasutas seda väljendit poliitilisele kontekstile viitamiseks. Tegemist oli ajakirjandusliku liialdusega. Ilmselgelt ei olnud kaebaja süüdimõistmine kriminaalkohtus proportsionaalne karistus. Demokraatlik ühiskond peab toetava meediavabadust.

Teise kaebaja osas märkis EIK, et Portugali seadus ei võimalda kohaldada kriminaalsanktsiooni väärtushinnangute esitamise eest, vaid see on piiratud üksnes valede faktide esitamisega. Linnapea oli avaliku elu tegelane ning kaebaja esitatud võrdlus ei puudutanud tema eraelu. Kaebaja väideteks oli teatud faktiline alus, kuigi ta kasutas ka liialdusi. Siseriiklikud kohtud ei tasakaalustanud teise kaebaja asjas vastandlikke huve. Seetõttu esinesid mõjuvad põhjused asendada siseriiklike kohtute seisukohad EIK-i seisukohtadega.