12.02.2020
Kert Kingo
Eile arutati Riigikogu õiguskomisjonis 1097 allkirjaga kollektiivset pöördumist tõsta üles parvlaev Estonia vrakk. Õiguskomisjoni kuuluv Kert Kingo (EKRE) ütles, et vaieldamatult on Estonia katastroof jätnud paljudele inimestele valusa jälje ja röövinud igaveseks hingerahu ning kuigi sündmus toimus 25 aastat tagasi, ei ole senini küsimused ja küsitavused otsa saanud.
Arutelu käigus tõstatas Kingo küsimuse, kas sarnaseid kokkuleppeid katastroofiohvrite viimase puhkepaiga kaitsmiseks, nagu Estonia puhul tehti, on meie ajaloos kuskil üldse tehtud? Selgus, et ei ole teada, et sarnast “konserveerimise” kokkulepet oleks ei sõjalaevade, kaubalaevade ega ammugi reisilaevade õnnetuste puhul kunagi kuskil sõlmitud. Huvitav, mille poolest siis Estonia juhtum teistest erinevatest laevaõnnetustest erineb, et selle puhul otsustati just niimoodi käituda?
Lisaks püstitas ta küsimuse, kas meie riigi esindajatel oli sellise kokkuleppe sõlmimiseks hukkunute omaste mandaat olemas. Kingo sõnul on kokkuleppes järgnev sõnastus “…soovides kaitsta reisiparvlaeva “Estonia” kui katastroofiohvrite viimset puhkepaika mis tahes rüüstetegevuse eest…”.
„Kes volitas valitsust ja parlamenti seda otsustama? Lähedaste viimse puhkepaiga ja teele saatmise viisi otsustusõigus on ikka ohvri omastel, nende seaduslikel esindajatel,“ lisas Kingo.
Parvlaev Estonia vrakk on kaitstud rahvusvahelise hauarahu kokkuleppega. “Selleks, et Estonia vrakiga seoses saaks üldse teha mingisuguseid praktilisi toiminguid, tuleks muuta seda lepet koostöös Soome ja Rootsiga,” ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. Komisjoni istungil arutatigi riikidevahelise hauarahu kokkuleppe muutmise algatamise võimalusi.
Pärast istungit on õiguskomisjon seisukohal, et kehtivas õiguskorras puuduvad Eestil parvlaev Estonia katastroofipaigal sukeldumiseks, samuti vrakiga seotud mistahes ühepoolseteks tegevusteks õiguslikud võimalused.