Keskmine võõrtöötaja: alla tuhande euro teeniv nooremapoolne meesehitaja Ukrainast

Kõige rohkem värvatakse odavat võõrtööjõudu ehitusele.

Ajutise võõrtööjõu seaduse karmistamise valguses annab Uued Uudised teada, et ajutiselt Eestis viibivad ja töötavad välismaalased teenivad enamasti Eesti keskmisest tunduvalt madalamat töötasu.

Näiteks ehituses, mis on üks peamine tegevusala, kus välistööjõudu viimastel aastatel kasutakse, oli 2018. aastal keskmine töötasu lühiajaliselt töötavatel välismaalastel 954 eurot ja elamisloa alusel töötavatel välismaalastel 1093 eurot. Samas kui ehitussektori keskmine oli 2018. aastal 1248 eurot. Eesti keskmine palk on praegu 1310 eurot.

Üleeilse seisuga on lühiajaline Eestis töötamine registreeritud 18 993 välismaalasel. Peamiselt on tegemist Ukraina (14 913), Valgevene (1068), Moldova (671), Venemaa (660) ja Usbekistani (284) kodanikega ning 83% on mehed (15 818) ja 17% naised (3175).

Vanuseliselt kuuluvad välismaalased peamiselt järgmistesse vanuserühmadesse: 25–29 aastased (3228), 30–34 aastased (3790), 35–39 aastased (3201), 40–44 aastased (2626) ja 45–49 aastased (2015).

Välismaalased, kellel on praeguse seisuga kehtiv lühiajalise Eestis töötamise registreering, on Eestisse tööle asunud peamiselt üldkorras (15 027), hooajatöö tegemise eesmärgil (3114), iduettevõttesse (227), lähetatud töötajana (208) ja tippspetsialistina  (154).

Tööandja põhitegevusala järgi tehakse tööd peamiselt ehituse (6516), töötleva tööstuse (4215), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (2166), muu teenindava tegevuse (1584) ning veonduse ja laonduse (1135) valdkonnas.

Ametikohtadest on asutud tööle peamiselt muu spetsialisti (7372), ehitaja (5546), taluniku, sulase, põllutöölise (1557), tootmistöölise (1306), keevitaja (898) või autojuhi, veoautojuhi (885) ametikohale.

UU

Kommentaarid