Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

20 aastat hiljem: rõõmustame NATO üle, kuid palju on muutunud

-
29.03.2024
NATO
© Scanpix

Me hõiskame rõõmust NATO liikmelisuse üle, kuid just nüüd, kui tõeline häda käes, räägitakse juba peavooluski ilma valehäbita allianssi nõrkustest. NATOga on kindlam, aga variant B peab ka tagataskus olema, seegi juba laiemalt selgeks saanud.

Mõned päevad enne seda, kui Eestis tähistatakse NATOsse astumise 20. aastapäeva, tunnistas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm Päevalehele, et NATO pole kodumasin, et vajutad nuppu ja 5. artikkel käivitub. NATO peaks teoreetiliselt kaitsma meid esimesest sekundist peale võimalikku rünnakut, ent 5. artikli käivitamine vajab kõigi liikmesriikide nõusolekut ja see ei sünni ju sekundiga.

„Et sageli müstifitseerime NATO-t ja taandame ennast NATO-st rääkides valemist välja. NATO pole kodumasin, et vajutad nuppu ja 5. artikkel käivitub. NATO on poliitiline organisatsioon, kus otsuseid tehakse poliitilistest huvidest lähtudes,“ rääkis Salm.

„Minu meelest on oht, et Venemaa võib NATO-t rünnata, ebamugavalt suur,“ ütles ta veel.

Suurbritannia kindral Rob Magowan tunnistas hiljutisel parlamendi kaitsekomisjoni kohtumisel, et Briti kuningriigi sõjavägi ei suudaks Venemaale vastu panna kauem kui paar kuud.

Samas on meie kaitseminister Hanno Pevkur öelnud, et Eesti on võimeline võimalikku sõda Venemaaga võitma: „Me suudame Eestit kaitsta esimesest meetrist“.

Nii ta on – hirmutamise ja liigse optimismi vahelduvuses on raske realistlikuks jääda.

Pingutused kaitsealliansiga liitumiseks algasid juba kümme aastat enne seda, kui Eesti liitus NATO rahupartnerlusprogrammiga, vahendas “Aktuaalne kaamera”. 1999. aastal tunnustas Washington Eestit kui ametlikku kandidaati ning 2002. aastal Prahas toimunud tippkohtumisel esitati Eestile ja veel mitmele Ida-Euroopa riigile kutse.

“Me ootame NATO-ga liitumiskõnelustele järgmiseid riike: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Ma saan aru, et selles on kokku lepitud,” kõneles NATO peasekretär aastail 1999 kuni 2003 George Robertson.

Järgnesid läbirääkimised tingimuste üle, seejärel kiitsid liitumise heaks parlamendid ning 2004. aasta 29. märtsil sai Eesti ja veel kuus riiki NATO liikmeks.

Eeloleval suvel kogunevad NATO riikide liidrid Washingtoni, kus toimub alliansi 75. juubelit tähistav tippkohtumine.