22.07.2018
Hetk presidentide Donald Trumpi ja Vladimir Putini kohtumiselt.
President Donald Trumpi edukusest häiritud vastasrind otsib paaniliselt mistahes võimalust talle “ära teha”.
Üks kolmest kuriteost, mille eest on võimalik tagandada ametist USA president, on reetmine. Pärast Trumpi ja Putini tippkohtumist Helsingis kuuldus üha hüsteerilisemaid hääli selle kohta, et president Donald Trump ongi süüdi reetmises. Portaali Townhall kolmunist Pat Buchanan arutleb, mis on vallandunud hüsteeria põhjuseks.
Reetmiseks on nimetatud asjaolu, et Trump ei võtnud Helsingis Putinit Venemaa väidetava sekkumise pärast USA presidendivalimistesse korralikult pihtide vahele. Tuntud ajakirjanikud ja USA valitsuse endised kõrged ametnikud on võrrelnud venelaste väidetavat häkkimist demokraatide rahvuskomitee (DNC) arvutitesse lausa Pearl Harboriga. Ja mõnede vasakpoolsete arvates on USAs vaja demokraatia päästmiseks relvastatud riigipööret. Kuu aega tagasi aga võrdlesid Trumpi-vastased immigrantide laste lahutamist oma vahi alla võetud vanematest – kes olid toonud oma lapsed USAsse illegaalselt – koonduslaagritega.
Ockhami parsimoonia kohaselt – eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust – on kogu puhkenud hüsteeria põhjus väga lihtne: Ameerika nn eliit on paanikas Trumpi edukuse pärast ja selle pärast, et neil ei ole õnnestunud teda takistada. Trump korraldab ümber majandust, vähendab makse, nimetab ametisse rekordiliselt palju uusi föderaalkohtunikke, teeb ümberkorraldusi USA ülemkohtus ja kasutab tariife kaubandusdefitsiidi vähendamiseks. Mis aga veelgi hullem, Trump püüab väga selgelt täita üht oma valimislubadust ja siluda suhteid Venemaa ning Putiniga.
Eliidi meelest on tegemist reetmisega. Kogu retooriline raskekahurvägi tulistab: valetaja, diktaator, Putini puudel, fašist, demagoog, nats. Niisugune kõnekasutus on muidugi selge vihakõne. Ja jääb vaid üle küsida, kas kõik need vihkajad on kordagi mõelnud nende sõnade mõjule, mida nad nii sageli kasutavad.
Helsingi tippkohtumisele järgnenud hüsteeria paljastab mitte ainult presidendi vaenlaste mõttelaadi, vaid ka selle, kui kindel on nende otsus Trump hävitada. Nende eesmärgiks on Trump murda, tagandada ametist, mõista süüdi ja heita kogu tema poliitika, mille tõttu ta presidendiks valiti, ajaloo sügavaimasse prügikasti.
Neljapäeval andis Trump selgelt mõista, et on toimuvast väga hästi teadlik: „Võltsuudiseid tootev meedia tahab nii hirmsasti näha suurt vastuolu Venemaaga, lausa sellist vastuolu, mis viiks sõjani. Nad suruvad takka hoolimatu survega ja vihkavad tõsiasja, et minu läbisaamine Putiniga saab ilmselt olema hea.“ Sellega tahtis Trump öelda, et kavatseb peatada teise külma sõja enne, kui sellest saab kuum sõda, mida hoolimata Nõukogude Liidu provokatsioonidest –
mis olid palju tõsisemad kui Putini häkkimised – suutsid ära hoida üheksa USA presidenti.
Trump võitleb oma presidenditooli eest, ta korraldab ümber USA välispoliitikat selleks, et vältida tõsiseid konflikte Venemaaga ja ta üritab ära hoida külma sõda, sest see ei ole enam USA riiklikes huvides. Kuid selge on see, et kui tal peaks tõesti õnnestuma kogu oma agenda elluviimine – lahkuda Süüriast, tuua väed ära Saksamaalt, vaadata üle NATO Artikkel 5 – seisab tal ees äärmiselt jõhker võitlus. Brexiti pooldamine, Euroopa Liidu ärritamine, NATO nimetamine iganenuks, Süüriast lahkumine, Putiniga suhete stabiliseerimine – see kõik on punaseks rätikuks USA välispoliitika establishment’ile. Sest kui ühtegi sõda ei peeta, ühtegi sõda õhus ei ole ja ühtegi sõda ei taheta, siis mida on ühel sõjaparteil üldse enam teha?
Allikas: Townhall