08.09.2020
“Õnnetud” migrandid Malta lähistel asuva laeva pardal.
Inimõigusrühmitus Amnesty International taunis teisipäeval Malta “illegaalset taktikat” Põhja-Aafrikast Euroopasse pürgivate põgenike vastu Vahemerel – unustades, et tegu on piiratud võimalustega väikeriigiga, kes ei oma erilisi võimalusi võõrustada illegaalseid migrante.
Malta valitsuse lähenemine on võinud viia välditavate surmadeni, kirjutas Amnesty raportis, milles osutatakse tervele reale väidetavatele inimõigusrikkumistele illegaalsete immigrantide vastu. Amnesty avaldas oma aruande mõni tund pärast ÜRO inimõigusinstitutsioonide üleskutset Maltale ja Euroopa Liidule teha lõpp järjekordsele humanitaarkriisile Malta ranniku lähedal oleva kaubalaeva pardal.
“Malta valitsus on võtnud kasutusele ohtlikud ja ebaseaduslikud meetmed põgenike ja migrantide saabumise vastu merelt,” märkisid inimõiguslased. “Selle eskaleerunud taktika raames on saadetud inimesi seadusvastaselt tagasi Liibüasse, suunatud paate merehädas inimeste päästmise asemel Itaaliasse ja kinni peetud sadu inimesi halvasti varustatud praamidel Malta vete lähedal,” lisas Amnesty.
Mais allkirjastatud lepe Valletta ja Tripoli vahel, mille eesmärk on takistada inimesi Maltale jõudmast, muutis migrandid veelgi altimaks julmale kohtlemisele Liibüa pagulaslaagritesse naasmisel, seisab organisatsiooni 34-leheküljelises raportis.
“Mõned Malta võimude sammud on võinud hõlmata kriminaalseid tegusid, mis on kaasa toonud välditavad surmad, pikaajalised meelevaldsed kinnipidamised ja ebaseaduslikud tagasisaatmised sõjast haaratud Liibüasse,” kirjutab Amnesty. (“Sõjast haaratud” Liibüast aga nad tulevadki – toim.)
Malta ja Itaalia sulgesid aprillis koroonapandeemia haripunktis oma sadamad migrantidele. Malta valitsuse sõnul vajas ta kõiki oma ressursse võitluseks haigusega. Aasta algusest saadik on Malta vastu võtnud 2161 illegaalset immigranti.
Üks asi, millega Amnesty pseudohumanistid ei arvesta, on Malta väiksus – riigi pindala on 316 km², elanike arv: 514 564 (2019) ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km². Sellises riigis on juba kaks tuhat migranti, pealegi koroonaohtlikud, juba suur probleem.
Malta-poolne migrantide “sokutamine” on loomulik reaktsioon, sest riik näeb, et olukorra jätkudes jookseb nende humanism ummikusse ja riik satub raskustesse (või juba ongi). Isegi kui EL-i liikmesriigid oleks nõus neid vastu võtma (mis pole illegaalse rände puhul mingilgi määral jätkusuutlik), siis sellega pigem ergutatakse ebaseaduslikku massimigratsiooni ja Malta peab oma nappe ressursse edaspidigi kulukale merepäästele raiskama.
Amnesty International, mida on ammugi ebarealistlike seisukohtade pärast kritiseeritud, ei kujuta ilmselt ettegi, mida tähendab väikeriigi jaoks nende poolt kaasa aidatav massiränne, seda eriti pandeemia tingimustes, kus paarisaja ruutkilomeetri suurune saareriik võib kujuneda suureks haiguskoldeks. Ainsaks ebaseadusliku massimigratsiooni tõkestamise abinõuks oli ja on selle lõpetamine nii, et paate enam merre ei lükataks, ja seda on Malta aidanud teha. (AFP-BNS-UU)