Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Ärajäänud Rootsi valitsuskriis sai alguse üle pea kasvanud rändetaustaga kuritegevusest

-
07.06.2022
Rootsi justiitsminister Morgan Johansson sattus kriitika alla, kuna ei ole suutnud talitseda sisserändetaustaga kuritegevust.
© Scanpix

Heaoluriigist Rootsist on sisserände tõttu juba ammu saanud granaadiplahvatuste riik ja see mõjutab juba ka riigi poliitilist elu.

AFP vahendab, et Rootsi valitsus jõudis kokkuleppeni, millega jäi ära umbusaldushääletus justiitsministri tagandamiseks ning mis aitas hoida ära uue poliitilise kriisi. Kokkulepe tagati ühe sõltumatu seadusandja toetusega, kes ei taha, et Rootsi annaks järele Türgi tingimustele heakskiidu saamiseks Rootsi ühinemisele NATO-ga.

Kriis puhkes kolm kuud enne üldvalimisi ja alla aasta pärast seda, kui Rootsi sotsiaaldemokraatide valitsus kukutati ning mõni nädal hiljem taas võimule pääses.

Umbusaldushääletuse algatasid parempoolsed immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid, kes süüdistavad justiitsminister Morgan Johanssoni ebapiisavates sammudes jõuguvägivalla vähendamisel.

Rootsil on viimastel aastatel olnud raskusi tulistamiste ja plahvatuste ohjeldamisega. Vägivald on kantud jõukude vahel puhkenud tülide ja uimastiäri üle võitlevate kuritegelike organisatsioonide arvele.

AFP uudis, nagu kõik Rootsi uudised, väldib hoolega seda, et sel vägivallal on täielikult sisserändetaust – 2015. aastal alanud rändelainega, mida Rootsi rõõmuga tervitas, kolisid riiki Lähis-Ida klannid, kes leidsid liberaalses ja sallivas ühiskonna hea kasvulava organiseeritud kuritegevusele.

“Me oleme jõudnud punkti, kus kõige olulisem kriminaalpoliitika meede on saata Morgan Johansson varakult erru,” ütles Rootsi Demokraatide parlamendisaadik Henrik Vinge eelmisel nädalal.

Konservatiivne Mõõdukas Koalitsioonipartei (moderaadid) koos Liberaalide ja Kristlike Demokraatidega teatasid, et toetavad algatust. Nendel neljal parteil on parlamendis 174 saadikukohta, kuid neil oli vaja veel üht häält algatuse vastuvõtmiseks.

Tagandamist toetas 174 parlamendiliiget 349-st, 97 hääletas vastu, 70 saadikut ei hääletanud ja kaheksat seadusandjat polnud kohal. Umbusaldamine kukkus läbi.

Edasi tuleb mängu Lähis-Ida sisseränne ja poliitika. Hääletus sõltus seadusandjast Amineh Kakabaveh’st, endisest Vasakpartei liikmest, kes on sõltumatu saadik alates 2019. aastast.

Iraani-kurdi päritolu Kakabaveh’ on olnud fookuses seoses Türgi vastuseisuga Rootsi püüdlustele NATO-ga ühinemiseks.

Ankara süüdistab Rootsit Kurdistani Töölisparteile (PKK) varjupaiga pakkumises ning on nõudnud Rootsilt äärmuslasteks määratletud isikute väljaandmist ning relvaembargo tühistamist. PKK on Türgis ja selle Lääne liitlasriikides kuulutatud äärmusorganisatsiooniks.

Kakabaveh, kes pole poliitiliselt PKK-ga seotud, on otsinud võimulolevatelt sotsiaaldemokraatidelt kinnitusi, et Türgi nõudmistele järgi ei anta. Vastasel juhul lubas sõltumatu seadusandja hääletada Johanssoni vastu. Teisipäeva hommikul ütles Kakabaveh Rootsi meediale, et on saanud soovitud kinnitused.

Mullu novembris jõudis ta valitsusega kokkuleppele, mille alusel andis ta otsustava hääle valitsuse võimulepääsuks, soovides vastutasuks tihedamat koostööd kurdide Demokraatliku Liiduparteiga (PYD), mis on Süüria Kurdi Rahvakaitseüksuste (YPG) poliitiline tiib.

Türgi peab YPG-d samuti terroriorganisatsiooniks. Sotsiaaldemokraatlik valitsus kinnitas teisipäeval, et lepe on jätkuvalt jõus, viidates, et Türgi nõudmistele järele ei anta.

“Ma olen rahul,” ütles Kakabaveh. Tema sõnul oli tema sooviks kaitsta Rootsi sõltumatust Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani eest, keda ta süüdistas autoritaarsuses ja rassismis kurdide vastu.

Rootsi Demokraadid kritiseerisid Türgile pööratud tähelepanu. “Viimastel päevadel on lubatud Türgi välispoliitikal dikteerida Rootsi siseasju. See on kurb vaatemäng, mida me olime sunnitud nägema,” ütles Vinge parlamendis.

Analüütikute sõnul oleks Andersson tõenäoliselt jäänud ajutises valitsuses kuni septembris peetavate üldvalimisteni peaministriks.

Lühikokkuvõtteks võib öelda, et migrantide riigis Rootsis on sees kogu kirev Lähis-Ida, seaduslikest poliitilistest jõududest kuni terroristide ja kurjategijateni, ja nad mõjutavad kogu riigi elu.

Rootsi parempoolsed soovisid tagandada justiitsministrit, kes ei tee lõppu sisserändetaustaga kuritegevusele. Kuna see oleks kaasa toonud poliitilise kriisi, ostis vasakliberaalne võimuleer ära ühe sisserändajast seadusandja.

Kokkuleppe sisu oli: kurdist parlemendiliige toetab justiitsministri paikajäämist ja vastuseks ei piira Rootsi mistahes taustaga Lähis-Ida organisatsioonide tegevust (ilmselt on kuritegevus, kurdi vastupanuliikumine ja terrorism seal tihedalt seotud), mida nõuab Türgi.

Nii elatakse Lääne-Euroopas, kuhu massimigratsioon on kaasa toonud kõik migrantide lähteriikide probleemid. (AFP-BNS-UU)