Belgias kutsus rändelepe esile valitsuse lagunemise

Belgias viis arutelu Marrakechi rändeleppe üle föderaalvalitsuse lagunemiseni. Nimelt lahkus laupäeva õhtul föderaalvalitsuse suurim partei, flaami rahvuslaste partei Uus-Flaami Allianss (N-VA) valitsusest, kuna on leppe allkirjastamise vastu.

Samas olid kõik teised valitsusparteid, ja peale parempoolse Vlaams Belangi ka kõik parlamendiparteid, leppe poolt.

Peaminister Charles Michel proovis küll valitsuskriisi ära hoida, kuid soov leppega liituda oli siiski nii suur, et kasutusele võeti Eestile sarnane muster. Peaminister viis leppe üle hääletamise föderaalparlamenti. Parlamendi enamus, väljaarvatud N-VA ja Vlaams Belang, hääletasid leppega liitumise poolt. Nüüd jätkab Belgia valitsus kuni mais toimuvate üldvalimisteni vähemusvalitsusena.

Samas on endiselt lahtine küsimus, nii nagu ka Eestis, kas parlamendi hääletus sedalaadi lepete puhul üldse on juriidiliselt siduv. Belgia peaminister Charles Michel ütles, et sõidab Marokosse ja kiidab rändeleppe heaks Belgia föderaalparlamendi ning mitte valitsuse nimel.

N-VA omakorda peab leppeteksti äärmiselt problemaatiliseks ja leiab, et see on täielikult vastuolus partei visiooniga migratsioonist. Lisaks tunneb N-VA muret leppe reaalse juriidilise jõu pärast. Föderaalvalitsuse endine migratsiooniminister Theo Francken on asjade käigu üle äärmiselt pettunud: „Toimunu on avanud mu silmad, kuid me võitleme edasi, me ei anna alla.“ Tema sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et CD&V [flaami kristlikud demokraadid] ja Open VLD [flaami liberaalid] nägid N-VA valitsusest välja viskamise nimel nii hirmsasti vaeva.

Parempoolne migratsioonivastane flaami partei Vlaams Belang on aga otsustanud pöörduda leppe heakskiitmise takistamiseks Belgia ülemkohtusse. Vlaams Belangi fraktsiooniliige Filip Dewinter leiab, et on täiesti vastuvõetamatu, kuidas Michel on otsustanud leppe rahva tahte vastaselt heaks kiita, ja ühtlasi on selline trikitamine ka põhiseadusvastane.

Allikas: De Standaard

Refereeris Triin van Doorslaer