Digieuro ja digi-ID – järjekordne samm globalistliku kontrollisüsteemi suunas

Maailm,
©Scanpix
COVID-19 pandeemia ajal võis näha massilisi isikuvabaduste rikkumisi kogu Euroopas, mille dikteeris suuresti tehnokraatlik riigijuhtimine, seda nii siseriiklikul tasandil kui ka riikideüleselt.

Kuuest Euroopa riigist koosnev konsortsium NOBID (Nordic-Baltic eID) surub läbi uut digitaalset piiriüleste maksete süsteemi, mille eesmärk on siduda Euroopa Liidu digitaalse isikutunnistuse programm digieuroga. Taani, Islandi, Läti, Saksamaa, Itaalia ja Norra eesvedamisel toimuvat projekti toetavad rahvusvahelised pangad, suured tehnoloogiaettevõtted ja mitmete teiste Euroopa riikide valitsused.

NOBIDi kodulehel kirjeldatakse projekti – mis meenutab kahtlaselt kommunistlikus Hiinas kasutusel olevat nn sotsiaalse krediidi süsteemi – Euroopa Komisjoni vaimusünnitisena. Üheks potentsiaalseks sammuks on digitaalse euro kasutuse laiendamine. Praeguses seisus on projekti eesmärgiks ilmselt riiklike pangakontode sidumine tsentraliseeritud rakendusega ning vahendajana toimimine pankade ja kaupmeeste vahel.

Praeguseks ei ole digitaalset eurot veel kasutusele võetud, ent sedalaadi projektid võivad digieuro rakendamist väga palju kiirendada. Euroopa Keskpanga sõnul võidakse võtta digieuro kasutusele juba 2023. aasta lõpuks.

„Meil on tohutult hea meel, et saame muuta ELi visiooni tegelikkuseks ja teha ID teenused kõigile sujuvamaks ning hõlpsamini kättesaadavaks,“ ütles NOBIDi projektijuht Tor Alvik.

Üleeuroopalise digi-ID arendamine sai alguse COVID-19 pandeemia ajal. Sellega soovitakse koondada ühtsesse andmebaasi erinevad isikuandmed, nt sünnitunnistused, ravidokumendid, pangakontod, maksuandmed, haridus, retseptiravimid jne.

Üle kogu Euroopa on ELi digi-ID süsteemi laiendamisega ametis mitmed erinevad konsortsiumid ja ettevõtted. Näiteks ettevõte iProov keskendub biomeetrilistele tuvastussüsteemidele ja nende patenteeritud biomeetrilisi audentimisvahendeid kasutavad paljud valitsused ja korporatsioonid. iProov on spetsialiseerunud muuhulgas ka näotuvastusele ja vaktsineerimisstaatuse kontrollimisele.

Seoses digi-ID laiendamise katsetega on kasvanud ka mure ohtude pärast, mis kaasnevad inimese eraelu puutumatusele ja isikuvabadustele. COVID-19 pandeemia ajal võis näha massilisi isikuvabaduste rikkumisi kogu Euroopas, mille dikteeris suuresti tehnokraatlik riigijuhtimine, seda nii siseriiklikul tasandil kui ka riikideüleselt.

Allikas: The National Pulse

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused