Edward Lucase kolumn: NATO “Balti lünk”

Maailm,
- Updated
Portuguese Air Force fighter F-16 and Canadian Air Force fighter CF-18 Hornet patrol over Batics air space from the Zokniai air base near Siauliai

NATO juulikuise Varssavi tippkohtumise lähenedes on pakilisim ülesanne “Balti lünga” sulgemine. Tallinnas asuva Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (ICDS) uus raport tõstab probleemi esile ja pakub selle lahendamiseks vajalikke abinõusid.

Selle elemendid on lihtsad. Venemaa on arendanud välja võimed, mis võimaldavad tal usutavalt vastu seista NATO-le, keda ta peab vaenlaseks, ja nurjata alliansi kõige haavatavamatele liikmetele abivägede saatmise.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu teatas 2016. aasta jaanuaris 1. kaardiväe tankiarmee taastamisest ja kolme uue soomusdiviisi loomisest Baltimaadega piirnevas Lääne sõjaväeringkonnas. See annab märku tagasipöördumisest külma sõja aegse vägede paigutuse ja sõjalise hoiaku juurde, mille keskmes oli kõrge intensiivsusega suuremahuline kõiki väeliike hõlmav sõjapidamine.

Kreml on samuti näidanud, et on valmis võtma riske oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, millest tähtsaim on lääne lõhestamine ja diskrediteerimine. Venemaal ja tema liitlasel Valgevenel on Baltimaadega 1400-kilomeetrine piir. Poolat ja Leedut ühendab seevastu vaid 65-kilomeetrine nn Suwalki koridor.

Lühidalt, Venemaa võib rünnata kõikjal, samas kui Baltimaade nabanööri ülejäänud NATO-ga on võimalik kiiresti läbi lõigata. Venemaal on tõkestusvõime (nn anti-access, area denial “A2/AD”) võimekused, eriti õhutõrjes, mis tõkestaksid NATO abijõudude saabumise.

NATO riigid paigutavad vastuseks sellele Eestisse, Lätisse ja Leedusse rotatsiooni korras NATO artikkel 5. päästikuna toimivaid kompaniisuuruseid jalaväeüksusi. Aeg-ajalt külastavad Baltimaid ka sõjalaevad ja nende õhuruumi turvab käputäis alliansi sõjalennukeid.

ICDS-i raporti peamine soovitus on suurem “ettenihutatud sõjaline kohalolek”, mis tähendab päästikuna mõeldud vägede muutmist liikumiskiirust vähendavaks takistuseks. Raportis tehakse ettepanek mitmerahvuselise “pataljoni suuruse või suurema” lahingugrupi saatmiseks piirkonda koos pataljoni suuruse USA üksusega igasse Balti riiki, mida toetaksid õhujõudude ja mereväe tugevdatud kohalolek.

Igasse Balti riiki tuleks eelpositsioneerida vähemalt pataljoni jagu raskerelvastust. Suurem osa Euroopasse ladustatud lääne relvi asuvad külma sõja ajast pärinevates laopaikades kohtades nagu Norra, mis asuvad tänastest eesliiniriikidest kaugel.

Isegi siis jääb Venemaale “ülekaal eskalatsiooniredelil” ehk võime tõsta kiiresti ja hirmutavalt panuseid. Raport kutsub NATO-t saatma Kremlile selgeid signaale vastuseks tema vastutustundetule jutule taktikaliste tuumarelvade kasutamisest konventsionaalsete konflikti lõpetamiseks koos sõnumiga, et see viiks tegelikkuses konflikti uuele tasemele.

Sama peaks käima küberrelvade kohta. Venemaa on näidanud tahet rünnata arvuteid ja võrke Eestis, Gruusias ja Ukrainas. Ehkki NATO-l endal ei ole küberründevõimekust, on see mitmel alliansi liikmel olemas. Nad peaksid selgelt välja ütlema, et on valmis kasutama seda arsenali rünnaku korral igale alliansi osale. Eelkõige peaks NATO saatma signaali, et “piiratud konflikti” pole olemas. Kui allianss sattub kuskil rünnaku alla, on sel võime ja tahe vastata kõikjal.

NATO suurim nõrkus pole siiski muskel, vaid aju, sest see toimib aeganõudva konsensuse alusel. Laugetel Baltimaadel puudub kaitsealane sügavus. USA, Kanada ja militaristlikumalt meelestatud Euroopa liitlased peaksid andma mõista, et kavatsevad vastata rünnakule Baltimaade vastu ka iseseisvalt veel enne, kui NATO on otsusele jõudnud.

Raporti viimane järeldus on “mõtteviisi muutuse vajadus”. Selle asemel, et loota Venemaaga esinevate raskuste hajumisele aja jooksul, peab allianss haarama initsiatiivi.

Kiidan heaks raporti iga sõna. Aga kus on lääne liidrid, kes on valmis neid soovitusi ellu viima? Ukrainlased on kallist hinda makstes avastanud, et Vladimir Putini suurim eelis pole mitte tema sõjaline tugevus, vaid meie poliitiline nõrkus.

***

Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute “Uus külm sõda” ja “Pettus” autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.

BNS

Foto: Reuters

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused