Eesti kaitseväelased Malis võivad saada relvavendadeks Vene “wagnerid”

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Vene sõdur Süürias. Pilt on illustratiivne.

Eesti kaitseväe välismissioonid on sõjalise väljaõppe seisukohalt küll vajalikud, aga poliitiliselt võivad need vägagi kokku joosta, nagu juhtus äsja NATO sõjalise missiooniga Afganistanis. Ja võib juhtuda Malis.

Eesti läks küll Prantsusmaa kutsel Malisse appi islamiste ohjeldama, kuid see riik on sisepoliitiliselt ebastabiilne – kui võimul oli tsiviilvalitsus, ei olnud protestiv rahvas temaga rahul; demokraatlikult valitud valitsuse vahetas välja sõjaväehunta ja tagatipuks on Mali mustanahaline valitsus aastakümneid maha surunud heledanahaliste tuareegide kõrberahva iseseisvuspüüet. Prantsusmaa aga on huvitatud oma endise koloonia rikkalikest maavaradest.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Nüüd on uueks probleemiks saanud Venemaa sisseimbumine Barkhane operatsiooni piirkonda – venelased tegutsevad Aafrikas juba ammu, kusjuures nende üheks põhibaasiks on samuti islamistidega sõdiv Kesk-Aafrika Vabariik.

Kui Mali valitsus otsustab teha koostööd Vene erasõjafirma Wagneriga, tuleb seda tehes pidada igakülgselt kinni inimõigustest ja rahvusvahelisest õigusest, ütles reedel ÜRO rahutagamisoperatsioonide asepeasekretär.

Asepeasekretär Jean-Pierre Lacroix’lt küsiti pressikonverentsil võimaliku mõju kohta, mis võib Wagneri palgasõdurite värbamisel olla ÜRO 15 000-pealisele rahulvalvemissioonile. Lacroix sõnul ei ole Mali lõplikku otsust veel langetanud ja ÜRO ei sekku siseasjadesse.

“Meie jaoks on oluline, et me saaks jätkata oma mandaadi täitmist võõrustajariigi täieliku toega, kohalike relvajõudude täie koostöö ja koordinatsiooniga, ilma takistusteta, ilma ligipääsu keelamise või ähvardusteta,” lisas ta.

“Samuti on elutähtis, et mis tahes partnerlus viiakse läbi pidades igakülgselt kinni inimõigustest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest,” lausus ta.

“Meie missioonide mandaat on anda teada inimõiguste ja humanitaarõiguse olukorrast,” ütles ÜRO ametnik. “Me ootame võõrustajavalitsustelt, võõrustajariikidelt, et nad peaks seda kahepoolseid partnerlusi sõlmides silmas.”

Prantsusmaa ja Saksamaa on hoiatanud, et kui Mali valitsus Wagneriga tegemist teeb, võivad nad oma rahuvalvemissioonide osas riigis ümber mõelda.

Suve algul süüdistas ÜRO Wagnerit inimõiguste rikkumises Kesk-Aafrika Vabariigis.

Venemaa on eitanud läbirääkimiste pidamist palgasõdurite saatmiseks Malisse. Asjaga kursis allikas Prantsusmaalt ütles aga, et Bamakos võimul olev hunta uurib siiski võimalusi tuhande Wagneri palgasõduri värbamiseks, et õpetada välja riigi relvajõude ja turvata riigi juhte.

Mali kaitseministeerium on Vene firmaga läbirääkimiste pidamist tunnistanud.

Eesti võiks edaspidi rohkem jälgida, millistesse konfliktidesse ta kistakse. Kuna möödunud nädalal tuli ka Euroopa Parlamendis jutuks euroarmee loomine, milles saaks juhtjõuks tõenäoliselt Prantsusmaa, siis tähendab see uusi koloniaalsõja-laadseid ühismissioone endistes Prantsuse kolooniates, millel Pariis kiivalt silma peal hoiab. (AFP-BNS-UU)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused