Energiakriisis vaevlev Saksamaa ihub nüüd hammast Ungari ja Poola gaasivarudele

Maailm,
©Scanpix
Ungari gaasikraanid. Pilt on illustratiivne.

Euroopa Liidus on küpsemas mõte nõuda Ungarilt ja teistelt energiaga paremini varustatud riikidelt Vene gaasi jagamist teiste liikmesriikidega, kes oma energiapoliitikat siiani ajada pole osanud. Samas jätkatakse teesklemist, nagu oleks Ungari väga paha, sest ei nõustunud gaasisanktsioonidega Venemaa vastu.

Näiteks on Saksamaa energiapoliitika olnud katastroofikursil juba viimased kümme aastat – suletud on aatomielektrijaamu, trahvitud söekaevandusi ja energiatootjaid ning suurendatud sõltuvust Vene gaasist ja naftast. Nüüd siis leiab kõrge Brüsseli ametnik, sakslane Manfred Weber, et teised liikmesriigid peavad hakkama „jagama“ oma gaasi uue „siduva mehhanismi“ kaudu, et EL saaks hakkama energiakriisiga, mille ongi suuresti põhjustanud just Saksamaa, aga ka teised liikmesriigid.

Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni (kuhu kuulub Eestist ka Isamaa) juhtiva Weberi ettepanek on saanud Ungaris juba terava kriitika osaliseks. Energiaõiguse ekspert Máté Tóth ütles portaalile Mandiner, et nn gaasisolidaarsus skeemi idee meenutab kommunismiaegset konfiskeerimispoliitikat.

Tegelikkuses ei oleks energiaressursside „jagamine“ sugugi vabatahtlik. See tähendaks, et korralike energiareservidega liikmesriigid nagu Ungari oleks sunnitud jagama oma ressursse riikidega, kes süüdistavad Ungarit gaasisanktsioonide boikoteerimise pärast kremlimeelsuses. Ungari kasutab ka pärast Ukraina sõja algust Venemaa energiat, vastasel korral ähvardaks Ungarit täielik vaesumine. Ehkki Poola on olnud sanktsioonide poolt, on poolakad siiski tegelenud usinalt varude täiendamise ja alternatiivsete gaasiallikate otsimisega. Ilmselt ihub energiakriisis vaevlev Saksamaa nüüd hammast Ungari ja Poola gaasivarudele.

Manfred Weber tuli välja ettepanekuga korraldada juulis maagaasi „õiglase jaotamise“ teemaline ELi tippkohtumine. „Euroopa vajab kiiresti otsuseid siduva energiasolidaarsuse osas. Ma ei taha enam näha samasugust segadust, nagu toimus pandeemia ajal, mil iga riik sulges piirid ja tegeles iseseisvalt riigi maskidega varustamisega, samas kui Euroopa Liit ei saanud hakkama,“ teatas Weber. „Teisisõnu, meil on vaja siduvat mehhanismi, kuidas tegutseda varutud gaasi osas solidaarselt, nii et igaüks ei hoolitse ainult iseenda eest. Sügisel, mil asjad lähevad väga tõsiseks, peab mehhanism töös olema.“

Máté Tóthi sõnul ei ole Weberi ettepanekus midagi üllatavat. „Mõte ise on absurdne, kuid paraku ootuspärane. Juba varasemalt võis näha selle vaikset idanemist. Küsimus oli vaid selles, kes selle valjusti välja ütleb, sest rahvusriikide gaasivarude äravõtmine ärataks ellu mälestused kommunismiaegsetest konfiskeerimistest.“

Tóthi arvates luuakse ümberjagamist reguleerivad õigusaktid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi dekreedina, mis oleks kohandatud energialiidu regulatiivse kontseptsiooni raamistikku nii, et seda saaks rakendada otse.

„See tähendab, et ei oleks vaja jääda ootama liikmesriikide poolset rakendamist, vaid dekreeti kohaldataks liikmesriikide siseriiklike õigusaktide vastaselt,” ütles Tóth. „Loomulikult eelnevad sellele tõsised diplomaatilised vaidlused ülemkogus – paraku vähem parlamendis –, ent arvestades, kuidas üha sagedamini leiab ülemkogus aset tavapäraste otsustusmenetluste (kaasotsustusmenetlus) moonutamine, ühtlasi ka ühehäälsuse printsiibi vältimine, siis on äärmiselt küsitav, mida on veel üldse võimalik teha ära õiguslike vahenditega, ehk – kas Brüsseli rongil ongi üldse enam pidureid,“ leidis Tóth.

Allikas: Remix News

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused