12.12.2019
Kommunismiideoloogia elab Venemaal edasi ja üks ajaloo suurimaid timukaid Stalin on seal au sees – see peab lõppema.
Üle 200 Euroopa poliitiku, kultuuri-, haridus- ja avaliku elu tegelase allkirjastasid üleskutse moodustada rahvusvaheline kohus kommunistliku ideoloogia ja selle alusel loodud režiimide kuritegelikeks ja inimvaenulikeks tunnistamiseks. Selle algatusega ühines asutuse nimel Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.
Rahvusvahelise ettevõtmise eestvedajaks on Renato Cristin Trieste Ülikoolist Itaalias, lähtudes hiljuti surnud endise Nõukogude dissidendi Vladimir Bukovski ideest, et kommunism peab saama lõpliku juriidilise, moraalse ja poliitilise hukkamõistva hinnangu nagu on saanud õigustatult natsism Nürnbergi tribunali töö tulemusel.
„Eestis me teame hästi, et kommunismil on natsionaalsotsialismiga rohkem ühist kui erinevat. Paraku on vaid üks kahest inimsust ja vabadust mahasalgavast ideoloogiast rahvusvaheliselt hukka mõistetud. Inimesed, kes kommunismi kuritegelikku olemust erinevatel põhjustel tunnistada ei taha, kaitsevad seda kui õilist ideed, mida on korduvalt valesti teostatud. Ent ideedel on tagajärjed. Ligi 100 miljonit ohvrit üle maailma on rohkem kui piisav tõestus sellest, et kommunistlik ideoloogia on surmav,“ sõnas Vokk.
Ta lisas, et Eesti annab oma panuse rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi rajamisega Tallinna Patarei vanglasse, kus leiavad kajastust kõikide punaterrorit kogenud rahvaste lood.
Rahvusvahelises pöördumises seisab: „(…) kutsume tungivalt üles käivitama Nürnbergi kommunismiprotsessi, ülemaailmset tribunali, mis uuriks üksikasjalikult selle ideoloogia tegelikke kuritegusid, määraks nende eest poliitilise ja institutsionaalse vastutuse, mõistaks hukka selle ideoloogia moraalse mandumise ning selgitaks üleüldiselt kommunismile iseloomulikku ebainimlikkust ja kommunismi kokkusobimatust vabade ühiskondadega.“
Vladimir Bukovski oli rahvusvaheliselt tuntud kommunismivastane aktivist, inimõiguslane ja kirjanik, kes saadeti Nõukogude Liidust välja 1976. aastal. Ta on pikalt elanud ja töötanud Suurbritannias, kus ta suri tänavu oktoobris.
Siinkohal on paslik meenutada, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker osales eelmisel aasta mais Karl Marxi 200. sünniaastapäeva pidustustel Saksamaal Trieris, andes sellega märku sümpaatiast kommunismiideoloogia ehk marksism-leninismi looja vastu. (BNS-UU)