21.03.2021
Öine migrandikorje Lampedusa saare ligidal. (Foto: Scanpix)
Lõuna-Euroopa riigid moodustasid laupäeval nn ühisrinde kohtumisel Ateenas, kus arutati ettepanekuid ühiseks Euroopa Liidu poliitikaks migratsiooni küsimuses.
Kohtumisest võtavad osa Kreeka, Küpros, Itaalia, Malta ja Hispaania ning see korraldati enne 25.-26. märtsil peetavat EL-i tippkohtumist, kus fookuses on EL-i ja Türgi suhted.
Neist neli Lõuna-Euroopa EL-i liikmesriiki Kreeka, Itaalia, Malta ja Hispaania võtavad vastu suure osa blokki saabuvatest migrantidest. Need riigid on juba väljendanud Euroopa Komisjonile oma seisukohta, et uus Migratsiooni- ja Asüülipakt ei jaga migrantide vastuvõtmise koormat piisavalt ühtlaselt.
Need neli valitsust ütlesid ka 2020. aasta novembris, et kohustuslik ümberjagamine peaks olema peamine solidaarsust tagav meede. Ise aga on nad jätkanud migratsiooni soodustamist.
Komisjon tahab muuta migratsioonireegleid, nii et asüülitaotlejaid jagatakse 27 liikmesriigi vahel, et nad ei jääks vaid Kreeka, Itaalia, Malta ja Hispaania vastutusalasse.
Paljud riigid, peamiselt EL-i Ida-Euroopa liikmesriigid, on sellele vastu ning uues paktis pakutakse väidetavalt, et nad eraldaksid selle asemel vahendeid, et toetada teisi riike migrantide vastuvõtmisel.
Pakti esitati 2020. aasta septembris, millega algasid kõnelused liikmesriikide ja europarlamendi saadikute vahel, mis võivad võtta aega mitu kuud, enne kui lepitakse kokku dokumendi lõplikus kujus.
Laupäeval esitasid migratsiooni eest vastutavad ministrid ettepanekud pakti parandusteks migrantide ümberjaotamise kohta. Kohtumisest Ateenas võttis osa ka Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas ja Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis.
“Me peame tagama, et uus pakt ei lubaks tulevikus uute Moria sarnaste laagrite teket,” ütles Kreeka migratsiooniminister Notis Mitarachi avalduses, viidates Kreeka põgenikelaagrile, mis hävis pagulaste tekitatud tulekahjus.
Hispaania siseminister Fernando Gómez rõhutas, kui tähtis on Euroopa koostöö kolmandate riikidega, pidades silmas migrantide lähteriike ja nende teekonnale jäävaid riike. Samas võttis riigi sotsialistlik valitsus mõne aasta eest ise Itaalialt üle rändetee teenindamise, mille Matteo Salvini sulges.
Repatrieerimise mehhanismi olulisust rõhutas ka Itaalia siseminister Luciana Lamorgese.
Küprose siseminister Nikos Nouris süüdistas Türgit migrantide küsimuses “organiseeritud ja süstemaatilises provokatiivses tegevuses”.
Aastal 2016 sõlmiti EL-i ja Türgi vahel kokkulepe, mille alusel võtab Türgi tagasi migrandid, kelle asüülitaotlust ei kiideta EL-i riikides heaks, seda miljardite eurode ulatuses toetuse eest.
Ankara süüdistab EL-i, et see ei täida oma kohustusi ajal, mil Türgi võõrustab enam kui 3,5 miljonit Süüria põgenikku.
“On viimane aeg, et geograafiat lepitatakse solidaarsusega,” ütles Schinas varem laupäeval, lisades, et uus pakt peaks kinnitama Lõuna-Euroopale, et migratsiooniküsimusega hakatakse tegelema väljaspool “meie piire”.
Samas aga jätkub rändekriis. Prantsuse vabaühenduse SOS Méditerranée laev Ocean Viking korjas laupäeval Vahemerel Liibüa ranniku lähedal üles rohkem kui sada migranti.
Laev võttis umbes 34 meremiili kaugusel Liibüa rannikust pardale 106 last, naist ja meest paadist, mis oli sattunud rahvusvahelistes vetes hätta.
SOS Méditerranée ütles, et paadis oli 31 meest, kaheksa naist ja 67 alaelast, neist 51 saatjata. Tõenäoliselt on “alaealised” kõvasti üle 18. eluaasta. (AFP-BNS-UU)