Euroopa Komisjon kildagaasilobi mõju all

fracking-rig

2015. aastal on Euroopa Liit kliimaprobleemidega eriti aktiivselt tegelemas. Euroopa Komisjoni retoorika põhjal võiks arvata, et ELi eesmärgiks on liikuda järjest säästlikumate ja taastuvamate energiaallikate poole.

Tegelikkuses on aga hiljuti asutatud kildagaasi lobigrupp avamas uksi kahjulikule ja saastavale tehnoloogiale üle Euroopa, tegemata väljagi avalikkuse vastuseisust, kirjutab EUObserver.

Hüdrauliline purustamine ehk frakkimine tähendab kildagaasi kaevandamist maapõhjast, kasutades veest, liivast ja kemikaalidest koosnevat survestatud vedelikku. Sellel on rahva tervisele ja keskkonnale katastroofilised tagajärjed, näiteks reostus joogivees ja õhu saastatus, ja see võib koguni tekitada maavärinaid. Teadlaste sõnul on frakkimine keskkonnale kahjulikum kui kivisöe põletamine.

Euroopa Komisjon on sellegipoolest asutanud nõuandva grupi nimega Euroopa Teadus- ja Tehnoloogiavõrgustik Ebakonventsionaalseks Süsivesinike Kaevandamiseks. See tegeleb nii praegu Euroopas käimasolevate projektide kui ka uue tehnoloogia kasutuselevõtuga. Tegelikuks eesmärgiks võib pidada frakkimise levitamist üle Euroopa.

Võrgustiku neist liikmetest, kes ei kuulu Euroopa Komisjoni, 40 protsenti kuulub otseselt frakkimistööstusse. 33 protsendil on finantssidemed tööstusega, sealhulgas akadeemikud ja uurimisasutused, kes on teinud tööstusega koostööd frakkimist pooldavate uuringute avaldamisel. Kodanikuühiskonda esindab alla 10 protsendi liikmetest.

Paljud liikmed, sealhulgas firmade Shell, Cuadrilla, Total, ExxonMobil ja GDF Suez esindajad, on edukalt mõjutanud Euroopa Liitu vähendama frakkimist puudutavaid keskkonna- ja turvanõudeid. Seda on tehtud nii otseselt firmade poolt kui ka lobigruppide kaudu, mis on võrgustikus samuti esindatud.

Kommentaarid