Euroopa Komisjoni kolmapäeval esitatud ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks näevad ette pagulaste ümberjagamise massiivse rändesurve alla jäänud riikidest teistesse liikmesriikidesse ning võimaluse nõuda põgenike vastuvõtmisest keelduvalt riigilt solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta.
Põhimõte jääb samaks — varjupaigataotlejad peaksid taotlema varjupaika esimeses riigis, kuhu nad sisenevad, välja arvatud juhul, kui nende pere asub mujal, kuid uue õiglase mehhanismiga tagatakse, et ükski liikmesriiki ei pea taluma ebaproportsionaalset survet oma varjupaigasüsteemile, ütles Euroopa Komisjon oma pressiteates.
„Teame, et ka edaspidi saabub meie piiridele varjupaika taotlevaid inimesi, ja peame tagama kaitse neile, kes seda vajavad. Samas nägime, kuidas kriisi ajal sattusid praeguse süsteemi puuduste tõttu surve alla vaid mõned liikmesriigid. See on tingitud sellest, et praegune süsteem ei olnud mõeldud selliste olukordade lahendamiseks. Teisiti lihtsalt ei saa: kui liikmesriik on ülekoormatud, peab üles näitama solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist kogu EL-is. See on meie tänase ettepaneku eesmärk,“ märkis Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.
Uus süsteem võimaldab automaatselt kindlaks teha olukorra, kus riik seisab silmitsi ebaproportsionaalselt suure hulga varjupaigataotlustega. Võrdlusaluseks on riigi suurus ja jõukus. Kui ühes riigis ületab varjupaigataotluste arv võrdlusalust rohkem kui 150 protsendiga, paigutatakse kõik uued kõnealuses riigis varjupaika taotlevad isikud pärast nende taotluse kontrolli ümber teistesse liikmesriikidesse seni, kuni taotluste arv on taas allapoole seda taset, selgitas Komisjon.
Samuti on liikmesriigil võimalik ajutiselt ümberjaotamises mitte osaleda. Sel juhul peaks ta tasuma solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta liikmesriigile, kuhu paigutatakse ümber taotleja, kelle eest ta oleks vastasel korral õiglase mehhanismi raames vastutanud.
Uue mehhanismi raames võetakse arvesse ka jõupingutusi, mida liikmesriik on teinud, et asustada ümber rahvusvahelist kaitset vajavad isikud otse kolmandast riigist. Kuritarvituste ärahoidmiseks ja edasiliikumise piiramiseks kehtestatakse muu hulgas selgemad varjupaigataotlejate juriidilised kohustused, sealhulgas kohustus jääda liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse eest.
Kolmapäevaste ettepanekutega nähakse ette ka olemasoleva Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberkujundamine tõeliseks Euroopa Liidu varjupaigaametiks. Üks ameti peamisi uusi ülesandeid on rakendada võrdlusalust, et kohaldada õiglast jaotusmehhanismi uue süsteemi raames. Samuti on kavas kohandada ja tugevdada sõrmejälgede andmebaasi Eurodac, et hõlbustada tagasisaatmist ja võitlust ebaseadusliku sisserändega.
Lisaks ühist varjupaigasüsteemi käsitlevatele ettepanekutele esitas komisjon täna ka soovituse pikendada teatavatel Schengeni sisepiiridel Saksamaal, Austrias, Rootsis, Taanis ja Norras proportsionaalset piirikontrolli kuni kuue kuu võrra. Vaatamata Kreeka ametiasutuste suurtele jõupingutustele järeldas komisjon aprillis toimunud Schengeni kontrollkäigu põhjal, et mõne püsiva puuduse tõttu Kreeka välispiiri halduses on Schengeni alal endiselt märkimisväärne teisese rände oht. See tähendab, et rändajad, sealhulgas pagulased ja varjupaigataotlejad liiguvad edasi riigist, kuhu nad esmalt saabusid, et mujal kaitset taotleda või mujale püsivalt ümber asuda. Komisjoni eesmärk on naasta tavapäraselt toimiva Schengeni ala juurde ning lõpetada piirikontrollid sisepiiridel 2016. aasta lõpuks.
BNS
Foto: Reuters