Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Euroopa Komisjon topib pool miljardit Talibani kurku

-
13.10.2021
Pakistani sõjaväelased oma humanitaarabiga Afganistanis.
© Scanpix

Euroopa Liit teeb ajalugu – terroristlik režiim, mis ei austa inimõigusi, saab pool miljardit maksumaksja raha.

Euroopa Komisjon lubas teisipäeval osutada Afganistanile miljard eurot abi, et hoida ära humanitaar- ja sotsiaalmajanduslik kollaps, ütles komisjoni president Ursula von der Leyen.

Rahast 250 miljoni euroga täiendatakse 300 miljoni eurost humanitaarabi, millest Euroopa Liit teatas varem. Ülejäänu läheb Afganistani naaberriikidele, kes võtavad vastu Talibani eest pagevaid afgaane, öeldi avalduses.

Von der Leyen teatas lubadusest tööstusriikide ühenduse G20 tippkohtumisel, mis oli pühendatud Afganistani humanitaar- ja julgeoleku olukorrale. Ta rõhutas, et raha on mõeldud otseabina afgaanidele ja suunatakse kohapeal tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonile, mitte Talibani valitsusele, mida Brüssel ei tunnusta.

“Me peame andma kõik endast oleneva, et hoida ära suur humanitaar- ja sotsiaalmajanduslik kollaps Afganistanis. Me peame tegutsema kiirelt,” ütles von der Leyen, täheldades, et talv läheneb.

“Oleme selgelt väljendanud oma tingimusi Afganistani võimudega suhtlemiseks, sealhulgas inimõiguste järgimine. Seni räägivad raportid enda eest. Ent afgaani rahvas ei peaks maksma hinda Talibani tegude eest,” lausus ta.

Euroopa Liidu riigid pelgavad afgaani asüülitaotlejate lainet. Brüssel loodab, et raha annetamine Talibani juhitud Afganistani stabiliseerimiseks ja Afganistani ning Euroopa vahele jäävate riikide abistamiseks võib põgenikevoogu vähendada.

Von der Leyen osutas, et EL-i riikidel, eriti neil, kes osalesid NATO missioonis, mis augustis Afganistanist rutakalt lahkus, on moraalne kohustus afgaane aidata.

Jutt sellest, et raha ei anta mitte Talibani valitsusele, vaid edastatakse humanitaarorganisatsioonide kaudu, ei tundu eriti usutav. Kindlasti pole nende organisatsioonide positsioon Afganistanis nii sõltumatu, et nad saaksid abistamist korraldada oma reeglite järgi.

Päris kindlasti ei luba Taliban samuti neil ühendustel liiga autonoomselt ennast tunda, vaid võtavad nende tegevuse kontrolli alla. Usuäärmuslik ja Läänele vastanduv Taliban pole huvitatud sellest, et afgaani rahvas saaks hädas olles abi muult maailmalt, eriti “uskumatult” Läänelt – pigem tahab Taliban näidata, kuidas nende võimuletulek just probleemidele lahendused ja rahvale õnne tõi.

Kõik Lääne-vaenulikud režiimid tõmbavad võimule tulles kõigepealt kokku või lõpetavad kõigi Lääne rahastusega vabaühenduste ja organisatsioonide tegevuse – selles on sageli süüdi ka need ühendused ise, sest nad ekspordivad sellistesse riikidesse vasakliberaalseid “väärtusi”, lehvitades geilippe ja seades igat moodi kahtluse alla kohalikud traditsioonid.

Taliban pole kuidagi leebem kui Põhja-Korea või Iraan – kas EL annakse nendele maadele miljardeid? Või kujutagem ette humanitaarkatastroofi endises Nõukogude Liidus – kas NLKP oleks lubanud Lääne abi jõudmist näiteks Balti rahvasteni? Miks peaks mahalaskmisi korraldav Taliban parem olema?

Euroopa Liit laastab ennast kliimameetmetega ja loobib nüüd raha ka sinna, kus see vaevalt päris abivajajateni jõuab. Mis aga puutub massimigratsiooni Afganistanist, siis küll hoolitseb selle eest Taliban, kes kindlasti ei soovi riigi tühjaks jooksmist – nagu ka NSVL hoidis rahvast “raudse eesriide” taga.

Selleks, et Afganistanile abi anda, peab Lääs maha võtma sanktsioonid Talibanile. BNS kirjutab: “Afganistanis võimu haaranud Taliban hoiatas USA ja Euroopa saadikuid, et režiimi jätkuv survestamine sanktsioonidega õõnestab julgeolekut ja võib viia majanduspõgenike laineni. /…/ Rrahvusvahelised sanktsioonid on oma töö teinud: pankadel on raha otsakorral ja riigiteenistujad on palgata.

“Me ärgitame maailma riike sanktsioone lõpetama ja lubama pankadel normaalselt tegutseda, et heategevusühendused, organisatsioonid ja valitsus saaks oma töötajaile oma enda reservidest ja rahvusvahelisest finantstoest palka maksta,” edastas Muttaqi sõnu tema pressiesindaja.”

Niisiis on abi aluseks sanktsioonide lõpetamine, sest muidu ei saa ka seal tegutsevad heategevusorganisatsioonid raha kätte. Lääs on taas lõksu jalutanud – nagu enne Vene gaasi ja Nord Stream 2-e, nii nüüd Talibanile antava (või mitteantava) abiga.