21.07.2021
Pilt, mis ütleb kõik.
Poliitikavaatlejad teavad juba ammu, et Euroopa Liit näeb probleeme ainult neis riikides, kes ei allu Brüsselile siis, kui jutuks on migrantide valimatu vastuvõtt või neomarksismi-hõngulised “uusväärtused. Nii on erilise kiusamise alla langenud Ungari ja Poola, samas kui näiteks Hispaanial lubatakse Kataloonia iseseisvuslastega arveid õiendada tasemel, mis teeks au igale totalitaarsele riigile.
Euroopa Komisjon avaldas teisipäeval teise aruande õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus (EL), märkides, et liikmesriikide arengutendentsid on positiivsed, kuid esineb ka suuri probleeme. Ei tule vist üllatusebna, et igast viitest loeb välja rõhuasetuse Ungarile ja Poolale.
Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová märkis, et “Saavutatud edu on aga olnud ebaühtlane ja mitmeski liikmesriigis on põhjust muretsemiseks, eriti seoses kohtusüsteemi sõltumatusega. /…/ Aruandega kutsutakse üles otsustavalt tegutsema, et suurendada meediavabadust ja muuta meedia mitmekesisemaks.“
EL-i mõistes tähendab see seda, et traditsionaalset peret kaitsev ja immigratsioonivastane Poola ei tohi karistusena teha lõppu sotsialismiaegsele kohtusüsteemile, vaid peab oma põhiseadusest hoolimata lähtuma Brüsseli arusaamadest. Just Poola vastu on suunatud järgmised read: “Mõnes liikmesriigis seavad poliitilised rünnakud ja korduvad katsed õõnestada kohtunike või kohtuasutuste tööd kohtusüsteemi sõltumatuse veelgi rohkem kahtluse alla.”
Euroopa Komisjon leiab, et oma väärtuste eest võitlevates riikides nagu Ungari tuleb homoagendale ja teistele “euroopalikele väärtustele” anda piiramatu auditoorium oma ideoloogia levitamiseks. “Mitte kõik meediat reguleerivad asutused ei ole poliitiliselt vabad ja mõnes liikmesriigis on suur oht, et poliitikud sekkuvad meedia töösse,” väidetakse aruandes. Tegelikult sekkuvad poliitikud tugevasti just vasakpoolsete ja liberaalsete valitsustega riikides, kus piiratakse konservatiivsete vaadete levitamist, aga seda Brüssel ei märka.
Euroopa Komisjoni aruandest kumab läbi püüd otsida hädasid riikidest, kes julgevad enda eest seista. Kui mõni riik keeldub Brüsselit pimesi kuulamast, leitaks sealt kohe kas vigane kohtusüsteem või sõnavabaduse piiramine, samas kui EL tervikuna muutub üha ebademokraatlikumaks ning vabatahtlikkuse asemel survemehhanismidele rõhuvamaks.