17.09.2019
Kohtumine Luksemburgis.
Esmaspäeval kohtus Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson Luksemburgis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Luksemburgi peaministri Xavier Betteliga, et arutada Brexitiga seotud küsimusi. Kogu kohtumine kujunes aga tõeliseks kaoseks ja Johnsoni alandamise ürituseks.
Michael Deacon küsib The Telegraphis, kas seda tehti meelega? Sest kogu Luksemburgi kohtumise päevakava oli äärmiselt kummaline.
Kõigepealt olid läbirääkimised plaanitud avalikus kohas, populaarses restoranis, mille olid loomulikult ümber piiranud Brexiti-vastased protestijad. Lisaks korraldati pressikonverents mitte siseruumides, vaid õues, kuhu protestijatel oli samuti suurepärane ligipääs.
Pressikonverentsi toimumise aeg oli protestijatele eelnevalt teada ja nad kõik soovisid valjuhäälselt teada anda, mida nad Ühendkuningriigi peaministrist arvavad. Kohapeal karjuti „Päästa meid, monsieur Barnier!“ ja „Peatage riigipööre!“ ning esitati erinevatel muusikainstrumentidel nn Euroopa Liidu hümni „Ood rõõmule“.
Johnson otsustas seepeale pressikonverentsilt lahkuda. Võiks ju eeldada, et sel juhul oleks pidanud pressikonverents üldse ära jääma – peakülaline oli ju lahkunud. Kuid Xavier Bettel otsustas kasutada võimalust ja ise rääkida. Ta viitas ülbelt enda kõrval olevale tühjale kõnepuldile ja kogu tema kehakeel ning viis, kuidas ta esines, väljendas frustratsiooni ning jälestust.
Bettel süüdistas Brexiti pooldajaid referendumi võitmises pettusega. Ikka ja jälle süüdistas ta „selles õuduses“ Briti konservatiivide parteid. „Ärge süüdistage [EL-i],“ hüüdis ta kilaval häälel, „sest [toorid] ei tea, kuidas rabeleda välja olukorrast, millesse nad end on mässinud. Ma ei ole nõus võtma vastutust selle segaduse eest, samuti ei ole sellega nõus Euroopa Komisjon ega ka ülejäänud 27 liikmesriiki!“
Seega, Johnson sattus lõksu. Kui ta oleks pressikonverentsil osalenud, oleks iga ta sõna maha karjutud. Kuid lahkumine mõjus nagu põgenemine. Peavoolumeedia ongi juba loomulikult leidnud arvukalt võimalusi Johnsoni naeruvääristamiseks ja alandamiseks. Brüsseli korrespondent James Crisp näiteks konstrueeris loo, kuidas Boris Johnson tuli Luksemburgi almust paluma, kuid Luksemburg naeris talle kahjurõõmsalt näkku.
Allikas: The Telegraph
Refereeris Triin van Doorslaer