25.04.2021
Võib julgelt öelda, et Vahemerel uppunud on liberaalse Euroopa rändepoliitika ohvrid.
Euroopa Liit ajab migratsioonipoliitikat, mis on päris kindlasti rahvaste rännet soodustav, kuid samas igati selle ebaseaduslikkust ergutav ja uppumissurmasid kaasa toov.
Nimelt nutab EL krokodillipisaraid, kui migrandid upuvad, samas aga ei tee ta midagi, et see ränne lõpetada.
BNS vahendab, et vasakliberaalist paavst Franciscus väljendas “kurbust” ja “häbi” seoses 130 sisserändaja saatusega, kes jäid kadunuks, kui nende paat Vahemerel ümber läks.
Ideoloogilised vabaühendused omakorda süüdistavad Euroopa Liidu riike mitte ainult Vahemerel ohus olevate migrantide abistamata jätmises, vaid ka päästeoperatsioonidega viivitamises.
Nii on tekkinud olukord, kus ebaseaduslikku rännet ei piirata kuidagi, samas aga kõlab kriitika, et keegi neid Vahemerel aidata ei taha. Aga miks peaksidki Vahemere põhjakalda riigid pühenduma migrantide otsimisele, mis tähendaks sellise tegevuse kaudu illegaalse rände ergutamist ja kuritegeliku inimkaubanduse laiendamist?
Uued Uudised on küll täiesti massimigratsiooni vastu, aga nendivad samas, et kui EL tõesti tahab uppumissurmasid ära hoida, siis on tal kaks teed – kas panna rändele jõuliselt piir, või siis vastupidi, alustada avaliku migrantide üleveoga.
Liberaalne Euroopa aga on valinud tee, kus ta ei tee kumbagi, vaid laseb inimkaubitsejatel paadid teele saata, ajab päästmise sealsete riikide rannavalve ja mööduvate laevade kaela, nutab siis, kui migrandid upuvad ja sunnib EL-i liikmesriike päästetud migrante endale võtma. See on ääretult küüniline poliitika.
Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) andmeil on sel aastal Vahemerel hukkunud juba üle 450 sisserändaja, neist enamus Tuneesiast või Liibüast alanud teekonnal Euroopasse.