23.11.2023
Euroopa Parlamendis on nii föderaliste kui riikide liidu toetajaid ning see ongi demokraatlik.
Euroopa Parlament soovib Euroopa Liitu põhjalikult reformida ja muuta selleks aluslepinguid, mis tähendab riikide liidu muutmist liitriigiks.
Eelkõige tahab parlament vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega ja seadusandliku tavamenetluse ehk kaotada ühehäälsusnõude. Lisaks tuleb europarlamendi arvates anda neile seadusandliku algatuse õigus ning mitmeaastase finantsraamistiku puhul otsustaja roll.
Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike ametisse nimetamise korda tuleb europarlamendi hinnangul muuta nii, et komisjoni presidendi kandidaadi esitaks Euroopa Parlament ja kiidaks heaks Euroopa Ülemkogu. Volinikke peaks olema roteeruva süsteemi järgi ametis korraga vaid 15 ning komisjoni president peaks saama valida nad enda poliitiliste eelistuste alusel.
Europarlamendi arvates peaks EL looma mehhanismid, andmaks suurema rolli Euroopa tasandi erakondadele.
Euroopa Parlament tahab ELi-le kliimaga seotud küsimustes vabamaid käsi. Samuti soovib parlament EL-ile suuremat otsustamisõigust piiriüleste terviseohtude, kodanikukaitse, tööstuse ja hariduse, energeetika, välisasjade, välisjulgeoleku, kaitse, EL-i piiride ja piiriülese taristu valdkonnas, mis on praegu ainult liikmesriikide reguleerida.
Raporti poolt hääletas täiskogul 305 ja vastu 276 parlamendiliiget, erapooletuid oli 29. Raportiga kaasneva resolutsiooni poolt hääletas 291 ja vastu 274 parlamendiliiget, erapooletuid oli 44.
Euroopa Parlament on EL-i aluslepingute muutmist nõudnud ka varem. Menetluskorra järgi peaks nõukogu esitama parlamendi ettepanekud Euroopa Ülemkogule. See juhtub tõenäoliselt detsembris. Seejärel peab Euroopa Ülemkogu lihthäälteenamusega otsustama, kas kutsub aluslepingute muutmiseks kokku konvendi või mitte.
Eesti astus 2004. aastal EL-i liikmeks hoopiski teistel alustel ning seega pole ei Brüsselil ega praegusel valitsusel mandaati muudatusteks, lisaks tekitab suveräänsuse loovutamine tugeva põhiseadusliku riive. (BNS-UU)