Juuli lõpu seisuga on väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kümme kvoodipagulaste perekonda ehk kokku 49 inimest, ütles BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Lisaks neile kümnele perekonnale ei viibi Eestis veel seitse kvoodipagulaste peret, kus kokku on 30 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.
Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 161 inimest.
Juulis ületasid väljaspool Eestit viibimise tähtaja kolm Süüriast pärit perekonda, kes saabusid Eestisse veebruaris Kreekast. Neljaliikmeline perekond suunati elama Tartusse, viieliikmeline perekond samuti Tartusse ning viieliikmeline perekond Rakverre. Lisaks ületas juunis väljaspool Eestit viibimise tähtaja tänavu märtsis Kreekast Eestisse saabunud neljaliikmeline Süüria perekond.
Juunis ületasid väljaspool Eestit viibimise tähtaja viieliikmeline perekond, kes saabud Eestisse mullu augustis ning mullu septembris Eestisse saabunud viieliikmeline perekond. Esimene perekond suunati Eestisse saabudes elama Tartusse ja teine perekond Rakverre.
Esimene väljaspool Eestis viibimise tähtaja ületanud pere oli kolmeliikmelise Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ja suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ja asus elama Viljandisse. Veel kaks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kvoodipagulaste perekonda saabusid Kreekast Eestisse käesoleva aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ja viieliikmeline perekond Põlvasse.
Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsisja tegu on esimese ümberasutamiskava raames Eestisse jõudnud perekonnaga. Saabudes oli perekonnas viis liiget – kaks vanemat ja kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris ja hiljem järgnes talle ka ülejäänud perekond. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.
Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ja võimalus jätkata keeleõppega.
BNS/UU