Inimeste päästmine merelt on ühekordne abistamisakt, mitte täismahus inimõiguste deklaratsioon

See migrant ei jõudnudki “tõotatud maale”, vaid päästeti Liibüasse tagasi viimiseks.

Massiimmigratsiooni turgutavad organisatsioonid näevad ka inimeste merelt päästmises nõuet, et nad viidaks tingimata Euroopasse ehk siis nende sihtkohta, andes sellega ebaseaduslikule immigratsioonile vaid hoogu.

ÜRO pagulasamet uurib, kas Itaalia lipu all seilanud kaubalaev rikkus 108 merelt päästetud migrandi Liibüasse toimetamisega rahvusvahelisi seadusi.

Itaalia siseminister Matteo Salvini ütles teisipäeval Facebookis, et Itaalia rannavalve ei olnud päästmisega seotud, operatsiooni koordineeris Liibüa rannavalve, vahendab BNS.

ÜRO pagulasvolinik ütles Twitteris, et kuna Liibüa ei ole turvaline, tähendab migrantide sinna viimine rahvusvahelise õiguse rikkumist.

Asja teeb kummaliseks see fakt, et kui migrandid tormavad läbi Sahara kokku Liibüasse, et lasta seal ennast inimkaubitsejatel “tõotatud maale” viia, siis on koht merereisi jaoks turvaline küll; kui nad aga hiljem merekõlbmatult aluselt päästetakse ja Liibüasse tagasi viiakse, tundub koht ühtäkki ebaturvaline olevat.

ÜRO pagulasamet on ennast juba ammu globalistide tööriistana näidanud, soodustades igati massirännet. Portaali kansalainen.fi andmetel esitas kaebuse valitsusväline vabaühendus Open Arms, mis on üks Vahemere inimkaubandusele kaasaaitajatest.

Vasakliberaalid on ka inimeste päästmise muutnud poliitiliseks aktiks – uppunud laevalt tuleb inimesed viia tõesti turvalisse sadamasse, kuid seda mitte poliitilises mõttes, vaid lihtsalt sel moel, et nad saaksid jala kuivale maale, toitu, vett ja peavarju, mitte aga inimõiguste deklaratsiooni igat punkti karvapealt tagatuna.

Kommentaarid