Jaak Madison: Merkeli ja Macroni ühisvõla plaan on Eestile igas mõttes halb

Maailm,
©Uued Uudised
Jaak Madison

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison kirjutab sotsiaalmeedias, et Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhtide ehk Merkeli ja Macroni plaan ühisvõla (summas 500 miljardit eurot) võtmiseks Euroopa Liidus on halb igas mõttes ning vastuvõetamatu peab see olema ka Eestile.

Selle plaani kolm põhilist probleemi on eurosaadiku hinnangul järgmised:

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Kuna praegu eskaleeruva majanduskriisi ajal ei saa rahvusvahelistelt turgudelt mõistlikel tingimustel laenu riigid, kes on juba end varem laenudega ära poonud, siis peaksime meie võtma kaasvastutuse laenu võtmisel, kuna pole lasknud end laenudesse mässida. Seega anname signaali Euroopa Liidus, et halva finantsdistsipliiniga riigid saavad premeeritud ja kannatama peavad riigid, kes on olnud fiskaalpoliitikas konservatiivsed ja ettevaatlikud.

Sellise laenu võtmine, kus Euroopa Liit võtab ühiselt ja kõik vastutavad selle eest, viiks mitme pika penikoorma sammuga Euroopa Liidu föderatsiooni suunas. Selleks pole meil aga mandaati rahvalt ja see võib rikkuda ka põhiseaduse mõtet. Seega tähendaks selline föderatsiooni suunas liikumine vajadust uue referendumi järele. Euroopa Liidu föderalistid on aastaid rääkinud, kuidas meil on vaja ka maksupoliitika viia Euroopa Liidu tasemele ja loovutada riikide iseotsustusõigust. Kõike selle pärast väidetavalt, et meil on ju ühisraha, kuid pole ühtset maksupoliitikat, mis seda ühisraha aitaks vee peal hoida. Sellisel juhul pigem uppugu see ühisraha.

Tegemist on eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa huvides oleva ettepanekuga. Tuletagem meelde poolnalja, et prantslaste ideed Euroopa Liidus viiakse ellu sakslaste rahaga. Sakslaste raha tuleb aga peamiselt Euroopa Liidu ühisturust, millest on neil ka kõige rohkem võita. Seega kui see ühisturg hakkab kokku kukkuma, siis kelle majandus saaks kõige valusama hoobi? Sellest tulenevalt on ka nemad nüüd surumas seda ühisvõla ideed, kus aga meil, Eestil on palju kaotada. Miks? Sest seda laenu hakataks tagasi maksma tõenäoliselt järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastusest, mis tähendaks väiksemaid otsetoetusi ka meile. See oleks aga vastuvõetamatu, et näiteks meie põllumehed, kes saavad niigi lõuna-eurooplastest ligi kaks korda vähem toetusi, peavad veelgi vähem saama.”

Jaak Madison toonitab, et Euroopa ühislaen vajab mandaati rahvahääletuselt, sest see ületab 2003. aastal Euroopa Liiduga liitumiseks antud mandaadi piire. “Meil ei ole mandaati selleks, et suuremat otsustusõigust anda Euroopa Liidu tasemele maksupoliitikas, ühise laenu võtmises, selleks on sellisel juhul vaja meile uut, värskemat mandaati.”

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused