VIDEO Jaak Madison Poolat kaitstes: “Ärgem unustagem, et Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus ei ole lõpmatu”

Maailm,
- Updated

Euroopa Parlamendis on terve esimese poole tänasest päevast toimunud debatt Poola teemal. Kohal nii von der Leyen kui ka Poola peaminister Morawiecki. Kõva ja tuline debatt on olnud, kus ainsa eestlasena võttis sõna EKRE saadik Jaak Madison Poolat kaitstes.

„Poolat tahetakse iga hinnaga nurka suruda ja põlvitama panna. Eriti tülgastav oli just von der Leyeni lõpplause peale Morawiecki poolt tehtud lõpukõnet, kus sakslane ähvardas Poolat,“ vahendab Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison.

Morawiecki rõhutas oma vastuskõnes peale eurosaadikute vahel toimunud debatti, et Poola süüdistamine Venemaaga sarnanemises on lihtsalt vale ning toonitas, et hoopis Euroopa Komisjon ja parlamendis istuvad globalistid on olnud vaikivalt nõus Nord Stream 2-ga. Selle peale läks von der Leyen muidugi raevu.

Madison: „Ilmselge on aga see, et konflikt kerib suuremaks ja Euroopa Liit üritab ükskõik, millist riiki maha suruda, kes julgeb kahelda Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuses. Eesti valitsusel ja poliitikutel on vaja siin selgelt võtta seisukoht, et Eesti valijad teaksid, millised saavad olema tagajärjed peale 2023. aasta Riigikogu valimisi.“

Madisoni seisukoht oli aga tänases kõnes:

“Ärgem unustagem, et Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus ei ole lõpmatu. Sellel on väga selged piirid. Näiteks kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, siis rahvas hääletas referendumil selle poolt, et liitutakse Euroopa Liiduga vaid tingimusel, et kaitstakse Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid, milleks on näiteks rahvuse, keele ja kultuuri igavene säilimine.

Kuid kui Euroopa Liit üritab aluslepingute kaudu saada ülemääraselt oma kontrolli alla liikmesriikide immigratsiooni-, rahandus- või kaitsepoliitikat, siis paraku on see vastuolus Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega ja meie põhiseaduse aluspõhimõtted ei allu mitte mingil juhul Euroopa Liidu õigusele. Lisaks on Eesti Riigikohus 2012. aastal selgelt öelnud, et kui Euroopa Liit otsustab taas muuta aluslepinguid, millega loovutatakse veelgi enam otsustusõigust Euroopa Liidule, siis Eestis nõuab see uut referendumit, kuna sellisel juhul pole enam 2003. aastal referendumil saadud mandaat liitumaks Euroopa Liiduga enam relevantne.

Seetõttu on reaktsioon Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi või mitme teise liikmesriigi poolt, millega kritiseeritakse Poola kohtu otsust, et mõni Poola põhiseaduse punkt on ühildamatu Euroopa Liidu õigusega, täiesti vastuvõetamatu. Euroopa Liit peab teenima liikmesriikide huve, mitte liikmesriigid ei pea alandlikult kummardama Euroopa Liidu ees. Riigid olid enne ja on pärast Euroopa Liitu ning praegune liit on loodud riikide poolt, mitte liit ei ole loonud riike.

Lõpetuseks ma rõhutan, et Euroopa Liit ei võrdu terve Euroopaga. Euroopa riigid, mis ei kuulu Euroopa Liitu, on sellegi poolest osa Euroopast ja jäävad seda olema. Mida rohkem Euroopa Komisjon või föderalistid Euroopa Parlamendis proovivad tsentraliseerida otsustusõigust ja sõita üle liikmesriikidest, seda rohkem tekib riikidel soov taastada oma suveräänsus.”

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused