07.09.2019
Vasakäärmuslik Jeremy Corbyn tegutseb brittide tahte vastaselt.
Suurbritannia siseminister Priti Patel kirjutab The Telegraphis, et praeguses ummikusse jooksnud olukorras on valik muutunud väga lihtsaks: Brexit toimub kas Boris Johnsoni juhtimisel või seda ei toimu üldse.
Kolm aastat tagasi hääletas 17,4 miljonit britti demokraatlikul referendumil Euroopa Liidust lahkumise poolt. Referendumile eelnevatel nädalatel inspireeris Boris Johnson valijaid oma veenvate kõnedega ja üleskutsega nimetada 23. juuni 2016 Suurbritannia iseseisvuspäevaks. Inimesed uskusid, et britid saavad taas, lõpuks ometi, vaba rahvana teha ise oma seadusi ja langetada ise oma otsuseid. Ja kuus nädalat tagasi, pärast kolme seisakuaastat ja lõputut frustratsiooni, sai Boris Johnson Suurbritannia peaministriks.
Boris Johnsoni otsusekindlus Brexiti osas on näidanud seda, et meie sõbrad ja liitlased Euroopas on lõpuks ometi valmis läbirääkimisteks, sest nad teavad Johnsoni kindlat plaani lahkuda liidust 31. oktoobril. Leppega või leppeta. Kuid hoolimata kõigest on need edusammud sattunud nüüd ohtu.
Viimaste päevade jooksul on Brexitit pooldav vaikne ja töökas enamus vaadanud parlamendis toimuvat hämmingu ja pahameelega. Leiboristide liider Jeremy Corbyn on kõigi silme all paljastanud oma põlguse Suurbritannia demokraatia vastu.
Esiteks tegutses ta väga teadlikult räpase kokkumängu nimel teiste opositsiooni parteidega, et heita referendumi tulemus prügikasti ja hävitada Suurbritannia läbirääkimisvõimalused Brüsselis. Corbyni nn allaandmisleping sunnib peaministrit leppima igasuguste Brüsseli poolt peale surutud nõudmistega. See aga tähendab lõputut virelemist ja venitamist – võimalik, et isegi Brexiti lõplikku tühistamist.
Niisugune tahtlik venitamistaktika läheb Briti maksumaksjatele maksma igakuiselt miljoneid naelu. Selline pidev ignorantsus hävitab rahva usaldust ja usku Suurbritannia poliitikasse, poliitikutesse ja poliitilistesse protsessidesse. See peab lõppema.
Teiseks. Corbyn keeldub andmast Briti rahvale võimalust kasutada oma demokraatlikke õigusi otsustada tema tegude üle valimiskastide juures. Seda hoolimata tõsiasjast, et 2017. aastast saadik on Corbyn nõudnud erakorralisi üldvalimisi 35 korral.
Leiboristide murest võib muidugi aru saada. Jeremy Corbyn teab tegelikult väga hästi, et britid näevad tema mängu läbi. Ta teab, et Briti rahvas on piisavalt tark ja mõistab, et tema demokraatiat põlgavad sõbrad toovad endaga veelgi rohkem venitamist ja edasi lükkamist. Ta teab ka seda, et tema eesmärk takistada Brexitit ja hoida Suurbritanniat lukustatuna EL-is on muutunud kõigi jaoks ilmselgeks.
Jeremy Corbyn ja teised opositsiooniparteid saadavad oma teadliku kokkumänguga avalikkusele sõnumi, justkui teaksid nemad teistest paremini. Et teised ei tohi langetada otsuseid, sest neid ei saa otsuste langetamises usaldada. Ent veel on üks viimane võimalus. Eeloleval esmaspäeval on Jeremy Corbynil võimalus käituda aumehena ja nõuda leiboristidest parlamendiliikmetelt, et nood laseksid otsustada rahval, kellele nad tahavad anda volitused Brexiti peatüki lõplikuks sulgemiseks.
Valik on selge. On kas Boris Johnson, kes on valmis minema Brüsselisse plaaniga lahkuda EL-ist 31. oktoobril – seda ilma igasuguste kuide ja agadeta. Või siis on Jeremy Corbyn oma allaandmislepinguga. Sest praeguses kriisiolukorras vajab Suurbritannia hädasti peaministrit, kes on selgesõnaliselt ja veendunult valmis viima Brexit lõpuni ja taastama usalduse poliitikasse.
Allikas: The Telegraph
Refereeris Triin van Doorslaer