Jüri Toomepuu: USA valimisvõitlus kogub hoogu, Trump parandab positsioone

Maailm,
- Updated
©ZP/Scanpix
Donald Trumpi jätkates on Ameerikal lootust taas suureks saada.

Mida lähemale jõuab 3. novembri valimiste päev USAs, seda ägedamaks läheb valimisvõitlus. Telejaamad pakuvad üha enam valimisreklaame, eriti osariikides mis võivad osutuda valimiste kaalukeeleks. Raskelt kannatab tõde, sest kuigi  vastas kandidaadi kohta laimu levitamist paremini informeeritud valijad tõsiselt ei võta, on küllalt neid, keda saab ka valedega mõjutada.

USA presidendi valimiste süsteem

Need 13 Briti koloonia esindajat, kes 244 aastat tagasi Ameerika Ühendriikide loomises kokku leppisid, otsustasid luua valitsemissüsteemi, mis esindab kongressi saadikutekoja kaudu kogu USA elanikkonda, aga kaitseb senati ja presidendi valijameeste kolleegiumi kaudu ka väiksemate osariikide huve. Kolleegium koosneb praegu 538 liikmest. Osariikide esindus oleneb nende kongressi liikmete arvust. Saadikutekoja liikmete arv on proportsionaalne rahva arvuga, aga senaatoreid on kaks igal osariigil.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Paljudes osariikides on ühe partei toetajad kindlas enamuses. Presidendi valimistel osutuvad seetõttu otsustavaks osariigid, mida kandidaadid ja valimisprogrammid saavad mõjutada.

Enamasti saab presidendiks kandidaat, kelle poolt hääletab niihästi kogu USA valijaskond kui ka valijamehed, aga on ka erandeid. Senini on viis presidenti, kes jäid üleriigiliselt vähemusse, määratud ametisse valijameeste kolleegiumi poolt.

Presidendikandidaatide valimiskampaania keskendub seetõttu osariikidele, mille võitmine tagaks valijameeste enamuse, nn „lahingutandri“ osariikidele.

Majanduslangus ja märulid aitavad demokraate

Enne Wuhani viiruse levikut näis president Trumpi tagasivalimine olevat kindel – USA majandus ja võimsus olid ajaloolises kõrgpunktis. Töökohti oli rohkem kui tööotsijaid, palgad tõusid.  Obama aastate jooksul unarusse jäetud kaitsejõud olid taastatud, ISISe kalifaat oli hävitatud. USAle ebasoodsad kauba- ja muud lepingud olid katkestatud või muudetud.

Wuhani viirusest põhjustatud ränk majanduslangus ja laiaulatuslikud märatsemised suurlinnades on aga demokraatide väljavaateid tublisti tõstnud. Kehv majandus ja rahulolematute arvu tõus soosib võimule pürgijaid. President Trump ja vabariiklastest kubernerid tahavad majanduse taastamiseks võimalikult kiiresti lõpetada piirangud, mis olid kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks ja lõpetada märatsemised rahvuskaardi ja politsei efektiivse kasutamisega.

Demokraadid seevastu soovivad piirangute jätkamist. Nad ei luba oma kontrolli all olevates osariikides ja linnades kasutada märatsemiste lõpetamiseks rahvuskaarti ja koguni keelavad politseil efektiivselt tegutseda.

Laiaulatuslikke „mustade elud loevad“ demonstratsioone vallandas mustanahalise Georg Floydi väidetav mõrvamine politsei poolt. Need muutusid kiiresti rüüstamisteks, lõhkumisteks, süütamisteks ja tapmisteks. Floyd oli relvaga röövimise ja paljude muude kuritegude eest pikemat aega ja tihti vangis istunud kurjategija, kes hakkas politseile vastu, kui teda valeraha kasutamise eest arreteeriti. Kõik telejaamad näitasid korduvalt video salvestust, kus üks politsei hoidis tal kaela peal põlve.

Ametlik 20 lehekülge pikk lahkamisraport kinnitas, et ta põdes koroonaviirust, et ta veri sisaldas ohtlikus annuses fentanüüli ja metamfetamiini narkootikume, et ta kopsud olid vigased, et kõikide nende koosmõju põhjustas ta surma. Seda raporti peavoolumeedias ei avaldatud.

Politseide süüdistajad koos Floydi vanematega tellisid omapoolse uue lahkamise, mis, nagu võis arvata, väitis, et Floyd suri kägistamise tagajärjel. Suurejoonelisel Floydile korraldatud matusetalitusel ülistati Floydi ja nõuti politsei mõrvamises süüdistamist ja politseiametite rahastamise lõpetamist. Nelja politseiniku vastu ongi esitatud mõrvamise või mõrvas kaasa aitamise süüdistused.

Küsitlused näitasid, et demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni poolehoid kerkis tasemele, mis kindlustaks ta valimisvõidu.

See võib olla põhjus miks märatsemised ikka veel kestavad, aga toimuvad eranditult osariikides ja linnades, mida valitsevad demokraadid. Demokraatidest koosnevad linnavalitsused ja linnapead aitavad kaasa – nad keelavad kohalikul politseil efektiivselt tegutseda. Ajal, mil politsei teenuseid on rohkem vaja kui tavaliselt, on nad drastiliselt kärpinud politseijõudude eelarveid.

Paljud politseinikud on otsustanud erru minna, uusi politseinikke ei värvata. Põhjusel, et poliitikud ei luba neil rahutusi lõpetada, on paarikümne linna politseiülemad ametist lahkunud, nende hulgas nelja suurlinna mustanahalised politseiülemad. Kõige äärmuslikumad demokraadid nõuavad politseiametite likvideerimist või politseinike asendamist sotsiaalhooldajatega. Paljudes demokraatide poolt valitsevates linnades lastakse politsei poolt arreteeritud kurjategijad kohe pärast arreteerimist vangistusest välja. Mitmetes linnades keelduvad demokraatide poolt määratud prokurörid kurjategijate vastu süüdistusi esitamast.

Olukord on muutumas

On põhjust arvata, et demokraadid, kes panustavad valimiste võitmiseks majanduslangusele ja märulitele, on teinud valearvestuse. Küsitluste tulemused näitavad, et Bideni edumaa on oluliselt kahanenud ja kahanemas. Näib, et paljud ei usu enam demokraatide süüdistusi, et president Trump on süüdi niihästi märatsemistes kui ka paljudes Wuhani viirusest põhjustatud surmades.

Majandus on kiirel tõusuteel ja viirusest nakatanute ja surmajuhtumite arv on langemas. Kolme eri ravimifirma vaktsiinid on Trumpi nn „warp speed“, valguskiirt ületava kiiruse programmi raames jõudnud üllatavalt kiiresti kolmanda faasi uuringutesse ja efektiivne vaktsiin või olla saadaval juba enne valimisi.

Trumpi valimisreklaamid ja erapooletud telejaamad saavad näidata videosalvestusi, mis tunnistavad, et kui Trump sulges viiruse leviku piiramiseks sisserännu Hiinast ja selle järele Euroopast, väitis Biden, et see olevat ksenofoobne. Paljud demokraatide juhid kinnitasid, et viirust pole üldse vaja karta.

Näib ka, et paljudele demokraatidele on hakanud märatsemistest villand saama. Märatsejate poolt tapetute arv on tõusnud juba paarikümnele, sadu politseinikke ja kõrvalseisjaid on vigastatud, majanduslike kahjude arv on katastroofiline. Paljud hakkavad aru saama, et märatsemiste lõpetamiseks on vaja anda oma hääl vabariiklastele.

Demokraadidel on küll õigus kui nad väidavad, et kõik see sündis Trumpi valitsuse ajal, aga samas saavad ameeriklased aru, et USA põhiseaduse alusel ei tohi president ilma kuberneri nõusolekuta rahutuste lõpetamisesse sekkuda, kui need otseselt riiki ei ohusta.

Ameerika on ühendriigid, mitte ühendriik. Põhiseaduse kümnes lisandus kehtestab, et kõik õigused, mida põhiseadus ei delegeeri föderaalvalitsusele ega keela osariikidele, on reserveeritud osariikidele või rahvale. Kuigi USA seadused on ülimad, tegutsevad osariigid suurelt osalt riikidena – oma valitsuste, seaduste, kohtute ja õigusorganitega.

President Trumpi tagasivalimist soosib ka kolm hiljutist välispoliitilist suursaavutust – ta sai Iisraeli ja Ühendatud Araabia Emiraatide ning ka Iisraeli ja Bahreini diplomaatilised suhted taastada ning isegi Serbia and Kosovo sõlmisid rahuleppe. Üks Norra ja üks Rootsi parlamendi liige on esitanud ta Nobeli rahu auhinna saamiseks.

Valimiste tagajärjed maailmale ja Eestile

USA on majanduslikult ja sõjajõu poolest maailma kõige võimsam riik ja Eesti kõige olulisem NATO liitlane. Seetõttu oleneb ameerika valijate otsusest ka suurelt osalt maailma ja Eesti tulevik. On põhjust loota, et nii nagu ta lubas teha Ameerika jälle võimsamaks, ja tegi nagu lubas, suudab Trump muuta, nagu ta lubab, Ameerika järgmise nelja aasta jooksul veelgi võimsamaks.

Demokraatide eelvalimistel võitis sotsialist Bernie Sanders pea sama palju partei suurkogu delegaate kui Joe Biden ja seetõttu koostati valimisprogramm, mis näeb ette suurt sammu sotsialismi poole – maksude tõusu, vaba majanduse piiranguid ja lubadusi maksumaksjaid raskelt koormata „tasuta“ teenustega ja samaaegse maksude tõstmisega. Demokraadid lubavad ka avada piirid, mis tähendaks paljude madala haridustasemega, inglise keelt mitte rääkivate, ühiskonna abi vajajate, sisserännet.

Küllap jääb siis jälle ka riigikaitse vaeselapse seisusesse, nagu see oli kaheksa Obama aasta jooksul.

Paraku kaasneb sotsialismiga tavaliselt vaesus ja viletsus. USA rivaalidele ja vaenlastele, kelle hulka kuuluvad kommunistlik Hiina ja Põhja Korea,  Putini Venemaa, äärmuslikult islamlik Iraan ja sotsialistlik, autokraatlik Venetsueela, teeks Bideni presidendiks valimine ja jõuetu Ameerika suurt rõõmu.

On põhjust karta, et Eestile ja eestlastele võiks meie kõige tähtsama NATO liitlase allakäik osutuda katastroofiliseks.

Viimased küsitlused annavad aga lootust, et „kõige parem on alles ees,“ nagu väidab oma rahvarohketel valimiskampaania koosolekutel president Trump.

Jüri Toomepuu

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused