22.06.2021
Jussi Halla-aho
Põlissoomlased peavad oma sekretariaadis regulaarselt videokaamerate ees midagi seminari või pressikonverentsi vahepealset, mida nad ise Töömehe mõttekojaks (Työmiehen tuumaustunti) nimetavad. Eilne mõttekoda oli aga eriline. Erakonna esimees Jussi Halla-aho esines kõnega, milles teatas, et 14-15. augustil Seinäjoel toimuval erakonna üldkoosolekul ta enam erakonna esimeheks kandideerida ei kavatse.
Eilne mõttekoda oli aga eriline. Erakonna esimees Jussi Halla-aho esines kõnega, milles teatas, et 14-15. augustil Seinäjoel toimuval erakonna üldkoosolekul ta enam erakonna esimeheks kandideerida ei kavatse.
Taustateabeks on hea meenutada, et Jussi Halla-aho valiti Põlissoomlaste esimeheks 2017. aasta suvel. Põlissoomlased olid pääsenud 2015. a. parlamendivalimiste tulemuste (17,7%) põhjal valitsuskoalitsiooni. Timo Soini sai oma „unelmate ametisse“ – välisministriks, kuid erakonna maailmavaate esindamise asemel hakkas Juha Sipilä valitsuse koalitsioonikaaslastega hoogsalt kompromisse tegema, mille tulemusena Põlissoomlaste populaarsus sedavõrd langes, et nende poolt hääletas 2017. kevadel kohalikel valimistel kõigest 8,9% valijatest.
Nurin erakonna lihtliikmete seas oli kasvanud nii, et 2017. a. üldkoosolekul Soini loobus enda kandidatuuri ülesseadmisest. Uueks esimeheks valiti Jussi Halla-aho.
Siin mõned väljavõtted Jussi Halla-aho eilsest kõnest. Kõne täielik tekst on avaldatud portaalis Suomen Uutiset: https://www.suomenuutiset.fi/jussi-halla-ahon-tuumaustuntipuhe/
„Olen olnud erakonna esimees kahe valimisperioodi vältel ehk neli aastat. /…/ Need neli aastat on minule selgeks teinud, mida erakonna esimeheks olemine tähendab.
Esiteks – esimees esindab erakonna poliitilist joont ja avaldab erakonna seisukohti.
/…/
Teiseks – esimees on erakonna nägu väljastpoolt vaatajaile, käilakuju katkematus järgmisteks valimisteks valmistumises, mida poliitiline mõjutamine endast kujutab. Esimees ei tee valimiskampaaniaid üksi. /…/ Kuid esimehele koondub vastutus selle eest, et erakonna sõnum ja pakutav alternatiiv kanduks rahvale ja valijaile edasi parimal võimalikul viisil.
/…/
Kolmandaks – esimees juhib parteiorganisatsiooni tööd koos parteisekretäri ja muu sekretariaadiga.“
Timo Soini oli olnud Põlissoomlaste esimeheks 20 aastat. Viimastel aastatel, kuigi seda püüti vältida, hakkas üha sagedamini avalikkuse ette imbuma teateid Põlissoomlaste sisestest lahkhelidest, mida mõnigi kord tundus põhjustavat Soini autoritaarne juhtimisstiil. Jussi Halla-aho põõras juhtimisstiili erakonnas otsustavalt teisele halsile.
„Kui ma asusin kandideerima erakonna esimeheks, oli üks minu keskseid eesmärke kannustada inimesi iseseisvalt mõtlema ja tegutsema erakonna kõikidel tasanditel. Selle juurde kuulub ühtlasi võimu ja ülesannete delegeerimine laiemale hulgale. Juhtimine on alati mingil moel üksildane töö, kuid sellest võib teha veelgi üksildasema, kui hakata oma võimu armukadedalt valvama. Esimees on siis tõeliselt üksi, kui keegi ei söanda midagi öelda ega teha ilma temalt luba küsimata. Mina olen väga rõõmus ja rahul selle üle, kuidas meil asjad selles suhtes on arenenud.
/…/
Neli aastat tagasi ütlesin, et erakonna esimees ei peaks liialt enda positsiooni külge takerduma ega sinna liiga kauaks mõnulema jääma. Liiga kaua esimehena püsivaid hakkab varitsema Kekkose sündroomi oht. Esimees hakkab ise uskuma, et ta on vältimatu ja asendamatu. Ka teised võivad hakata uskuma, et esimees on vältimatu ja asendamatu.
Esimeheks pürgija peab endalt küsima: Miks ma tahan saada esimeheks? Kas ma pean aru, mida mina võin anda esimeheks olemisele? Või mõtlen, mida esimeheks olemine võib anda minule? See teine on väär motiiv. /…/ Erakond ei ole eesmärk omaette, kuid see on meie parim ja ainus tööriist meie ühiskondlike eesmärkide teostamisel.“
Ja siis jõudis kätte hetk kuulutada välja tähtsaim uudis.
„Ma ei taotle enda tagasivalimist Seinäjoe üldkoosolekul.“
Järgnevas selgitas Jussi Halla-aho põhjusi, mis sundisid teda seda otsust tegema. Jutt oli nii üldine, et sellest palju targemaks ei saanud. Halla-aho selgitas, et see oli tema poolt teadlik valik.
„See on kõige õigem otsus, mida ma teha oskan. Minu kohus erakonna huvide eest seisjana on teha õigeid, mitte hõlpsaid ega meeldivaid otsuseid.
Minu otsus tekitab kindlasti mitmeid küsimusi /…/ olen kirjeldanud, milliseid seiku olen läbi mõelnud ning milliseid mõjureid otsust tehes arvesse võtnud. Kuid sellest, milliseid vastuseid olen leidnud enda küsimustele, ei ole ma rääkinud midagi. /…/
Miski ei oleks minule meelepärasem kui olla teie ees täiesti avameelne. kuid täielik avameelsus on luksus, mida mina ei saa endale lubada. Kõike, mida mina ütlen, võidakse kasutada ja kasutatakse ära minu ja Põlissoomlaste vastu. Minu tähelepanekud ja arutlused oleksid liiga väärtuslikuks materjaliks nendele, kellele meie ei meeldi ja kes tahavad meile halba. Ei ole minu ega ka erakonna huvides neile teeneid osutada.“
Halla-aho siiski teab, et tema otsuse põhjused võivad näiteks ajaloolastele suurt huvi pakkuda. Seepärast on ta välja mõelnud eriti huvitava kompromisslahenduse. Mina igatahes ei ole sellisest vigurist kusagil mujal kuulnud.
„Mis siis teha? Kui tõtt rääkida ei tohi ja valetada ei taha, tuleb vait olla. Olen siiski leidnud kompromisslahenduse. Selles ümbrikus siin on minul üsna pikk teadaanne, mis on tänasel kuupäeval alla kirjutatud. Selles esitan süstemaatiliselt ja üksikasjalikult kõik tähelepanekud, tunded, analüüsid ja hinnangud, millel minu otsus põhineb. Siin ei ole midagi ülearust ja midagi ei ole jäetud välja.
Teadaandele on asetatud tavalisest kauakestvam embargo ehk avaldamiskeeld. See on vaba avaldamiseks 21. juunil 2031 ehk täpselt kümne aasta pärast. See tähendab, et olen oma mõtted värsketel jälgedel kirja pannud, ilma tagantjärele tarkuse või unustamise ohuta, kuid kümne aasta pärast ei ole nendest andmetest enam kasu kellelegi peale nende, kes tunnevad huvi ajalootõe vastu selle enda pärast.“
Põlissoomlaste erakond on Jussi Halla-aho juhtimisel saavutanud eriti tugevaid tulemusi. Soini aja lõpu madalseisust on erakond tõusnud tänaseks gallupite liidriks, kohalikel valimistel tõusis nende poolt hääletajate protsent 5,6% võrra, samas kui teised tammusid enam-vähem paigal või langesid.
Oma kõne kokkuvõtteks esitab Jussi Halla-aho mõningaid põhimõtteid, milles tema eduka poliitilise tegevuse alust näeb. Arvestades tema tulemuslikku tegevust erakonna esimehena, tuleb nentida, et mees teab, mida räägib.
„Mina ei tea, kes seavad üles oma kandidatuuri esimehe või aseesimeeste või erakonna sekretäri valimistel. /…/ Erakonna juhtkond vajab nii uuenemist kui ka pidevust, ning ma olen kindel, et kandidaatide ja valituteks osutunute seas leidub nii seda kui teist. Uuenemist on vaja selleks, et areng jätkuks. Pidevust on vaja selleks, et on asju, mille tegemist muidu ei õpi kui neid tehes.
Ma loodan, et juhtkonda soovib pääseda palju erinevaid inimesi. Neid, kelle meelest erakonna praegune liin on õige, aga ka neid, kelle meelest see vajab parandusi. Demokraatia saab teoks siis, kui on valikuvõimalusi. Ja kui on valikuvõimalusi, siis teostub ka valijate, antud juhul erakonna liikmete, vastutus oma valikute ja nende tagajärgede eest.
/…/
Meie võime asju mõjutada vaid siis, kui me oleme tugev erakond. Tugevus sünnib toetusest, ja toetus sünnib usaldusest. Toetus ja usaldus on kapital, mis koguneb meie tegudest. See on sihtkapital: seda võib kasutada ainult selleks, mille jaoks see on antud. Ei tohi hetkekski kujutleda, et meie toetus on püsiv ja endastmõistetav vara, mida me võime kasutada, milleks aga tahame. Meil on poole miljoni soomlase käest saadud mandaat, kuid me peame suutma tõlgitseda sõnumit ja tegevusjuhendit, mida see mandaat sisaldab. Või õigemini poole miljoni sõnumi ühist nimetajat, mis moodustab põlissoomluse tugeva tuuma. Seda on lihtsam öelda kui teha. Nende sõnumite tõlgitsemine ja nende rakendamine tegelikkuses iga päev on erakonna juhtkonna tähtsaim ülesanne.“
Soovigem omalt poolt Põlissoomlastele põhimõttekindlat, energilist ja asjatundlikku juhtkonda augustikuu üldkoosolekul.
Paul Oja, Soome