Kahe Ameerika Ühendriigid – USA on jagunenud Punaseks ja Siniseks Ameerikaks

Ameerika Ühendriigid on ümberformeerunud kaheks Ameerikaks – siniseks ja punaseks, kirjutab erukolonel ja endine USA kaitseministeeriumi küberturvalisuse ekspert John Mills oma kommentaaris Epoch Timesile.

Ehkki riigil on president, juhivad Ameerika Ühendriikide riiklikku narratiivi üha rohkem osariikide kubernerid. USA praegune president ja asepresident on sellised nagu nad on, kuna kuue osariigi valimistulemused olid küsitavad ja kuna asepresident Mike Pence lasi käest ajaloolise võimaluse need tulemused kahtluse alla seada. Praegune president ja asepresident on jäänud uduste ja abstraktsete ideoloogiliste loosungite lõksu ega tegele riigi juhtimisega. Ebamäärased üldistused ja nn vooruse signaliseerimine ei asenda riigi juhtimist.

Kellest on siis saanud kahe Ameerika tegelikud juhid? Ühel pool on Florida ja Texas, teisel pool California ja New York. Mitmed ülejäänud osariigid on asunud ühe või teise järele sappa. Ent lisaks sinisele ja punasele poolele on olemas ka nn digitaalne apartheid. Digitaalse apartheidi mõju on kõikjale ulatuv ning seda juhib uus, õel, hävituslik mantra, mis räägib „sotsiaalsest õiglusest“ ja mille on üle võtnud USA sotsiaalmeediat juhtivad robotid. Me seisame silmitsi pretsedenditu väljapressimisega, mida korraldavad rühmitused nagu Black Lives Matter (BLM) ja Antifa, kes edastavad oma arulagedat sõnumit lakkamatult nii sotsiaalmeedia kui ka traditsioonilise meedia kaudu.

Ameerikas on nüüdsest ka kaks ärisüsteemi – sinine ja punane. Paljude erinevate sektorite turuliidrid peavad end justkui sotsiaalse õigluse politseinikeks. Lisaks on Ameerikas tekkinud ka kaks finantssüsteemi – kapitali omavad inimesed jälgivad valvuritena, kes saavad kapitalist osa ja kes mitte. Loomulikult on Ameerikas nüüdsest ka kaks meediasüsteemi. Hollywoodi auhinnatseremooniatest on saanud moraaliloengutest ja hukkamõistudest koosnev tsirkus. Vähesed vaatavad veel neid; üleüldse on nn peavoolumeedia hädas reitingute langemisega.

Ameerika Ühendriikide kodanikud on teinud kas teadliku või alateadliku otsuse ning valinud poole. Kui inimene on enda peale pahane ja leiab, et ta pole piisavalt n-ö virgunud, on ta ilmselt valinud sinise poole. Kui aga nn vooruste signaliseerimine tundub inimesele jabur, on ta valinud punase poole.

Ameerika kaheks lagunemist illustreerib kõige selgemalt ameeriklaste riigisisene kolimine. Inimesed liiguvad massiliselt Californiast Texasesse. California elanike arv on alates 1900. aastast esmakordselt tugevas languses ja seda peamiselt inimeste arvelt, kes liiguvad sinisest osariigist punastesse. Texasesse ja Floridasse tuleb üha rohkem elanikke just New Yorkist ja Californiast. Sinistest paikadest on endiselt kasvutrendis Washingtoni elanike arv, samas kui Seattle’is võib näha üha rohkem suletud kauplusi ja restorane ning suuremad ettevõtted lahkuvad. Sinistes osariikides toimub midagi nn Detroiti sündroomi sarnast – ameeriklased hääletavad jalgadega.

Seega, hoolimata praeguse administratsiooni katsetest muuta Ameerika ühiskonda piirikontrolli kaotamise kaudu, võib näha, kuidas siniste strateegia pöördub punaste osariikide kasuks. Suure Valitsuse plaanid veavad viltu ja toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Eliit võib ju sotsiaalselt konstrueerida igasuguseid asju, ent sinised osariigid kukuvad moodsa Ameerika nelja võltsaluskivi (tehnoloogiahiiud, rahamaailm, Suur Valitsus, ülikoolid) – „geniaalsete“ plaanide tagajärjel kokku.

Washingtoni kindlustamisega viisil, mis meenutab kangesti Ameerika kodusõda, on esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi vähendanud tunduvalt riigi pealinna olulisust. Ameerika raskuskese on liikunud Austinisse (Texas), Tallahasseesse (Florida) ja Mar-a-Lagosse (Florida).

Tehnoloogiahiiud võivad ju manipuleerida otsingutulemustega palju tahavad, tegelikult elavad nad omaenda loodud tõeministeeriumis ja alternatiivide tekkimisel ootab neid paratamatu allakäik. Kolmandaks on juurdepääs maailma kapitaliturgudele ning üha rohkem finantsettevõtteid on hakanud liikuma New Yorkist punastesse osariikidesse.

Seega võib öelda: las sinised haletsevad end oma destruktiivses ja nihilistlikkus Prantsuse revolutsiooni veresaunas ning kiidavad üksteist nn vooruse signaliseerimise eest. Tegelikult on nad täitmatud, neid rahulda iial mitte miski ja nad eemalduvad üha rohkem omaenda algsetest põhimõtetest.

Allikas: Epoch Times