04.01.2024
Brüssel tahab kehtestada kontrolli kogu EL-i üle tugeva reguleeritusega.
Euroopa Komisjon noolib juba ammu liikmesriikide rahakotte, soovides maksupoliitika rohkem keskusesse koondada ning pärast Reformierakonda võib järgmiseks maksukoormuse tõstjaks saada Brüssel.
ERR vahendab: “Belgia sai 1. jaanuaril Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks. Peaminister Alexander De Croo ütles värskes intervjuus Politicole, et EL vajaks lisaraha ning vihjas, et see võib tulla ka ühenduse ülestest maksudest.
Kui EL-i viimase seitsmeaastase eelarve maht on 1,2 triljonit eurot, siis ainus EL-i enda sõltumatu tuluallikas on kõikides ühenduse liikmesriikides 2021. aastal kehtestatud plastimaks. See toob EL-i eelarvesse aga ainult 6 miljardit eurot aastas, mistõttu sõltub ühenduse rahastus peaaegu täielikult liikmesriikide sissemaksetest, mitte EL-i omavahenditest.
Kuigi Belgia liberaalne peaminister keeldus vastamast, kas ta pidas silmas EL-i üleste maksude kehtestamist, on EL-i eelarve suurendamiseks vähe teisi võimalusi peale otse Brüsselile laekuvate maksude. Alternatiiviks oleks liikmesriikide sissemaksete suurendamine ühisesse eelarvesse, kuid De Croo tunnistas, et see oleks paljudele EL-i valitsusjuhtidele keeruline.
Seni pole Põhja- ja Ida-Euroopa riigid EL-i maksude kehtestamist toetanud. Maksualastes küsimustes kehtib aga ühehäälsuse nõue, mistõttu vajavad igasugused muudatused selles valdkonnas kõikide liikmesriikide heakskiitu.
Euroopa Parlament soovib just ühenduse ülese süsinikumaksu kehtestamist lisaks hargmaiste ettevõtete kasumite maksustamisele EL-i tasemel. Arvutuste kohaselt tooks sellised meetmed Euroopa Komisjonile 36 miljardit eurot aastas alates 2028. aastast.
Veel üks küsimus on, kuidas EL kulutab raha. De Croo sõnul võiks kaaluda EL-i põllumajandustoetuste ja ühtekuuluvusfondi suuruse ülevaatamist, sest sellele kahele valdkonnale kulub lõviosa EL-i eelarvest. Eesti saab erilist kasu ühtekuuluvusfondist, mille vahendid jagunevad ainult nende riikide vahel, mille sisemajanduse koguprodukt inimese kohta on madalam kui 90 protsenti EL-i keskmisest.”
Seega saab teoks Kaja Kallase lahke lubadus, et Eesti hakkab Euroopast vähem raha saama ning maksab sinna üha rohkem. (ERR-UU)