Kehtestamisel on riikideülene maailmakord — ÜRO ja Ühendemiraatide näite varal

ÜRO hoone Ammanis.

Praegu tundub, et riikide suveräänsust on hakatud tõsiselt piirama ja globalistide üheks tööriistaks on saanud oma mannetust juba tõestanud ÜRO.

ÜRO rahvusvaheline kohus andis esmaspäeval Araabia Ühendemiraatidele käsu kaitsta Katari kodanikke, hoolimata Doha ja tema Pärsia lahe piirkonna naaberriikide vahel puhkenud kriisist.

Kohtunikud otsustasid, et AÜE peab “tagama, et AÜE-s rakendatud meetmete tõttu lahutatud perekonnad, mille mõni liige on Katari päritolu, taasühendataks” ja et Katari tudengitel lubataks jätkata haridusteed emiraatides.

Saudi Araabia, Bahrein, Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid katkestasid eelmise aasta juunis diplomaatilised suhted Katariga, süüdistades seda äärmusislamistide toetamises. AÜE-s elavatele Katari kodanikele anti riigist lahkumiseks aega vaid 14 päeva.

Kahtlemata on inimesi vaja kaitsta, kuid ÜRO ei saa hakata riikide valitsuste eest otsustama ja neile ettekirjutusi tegema. Selle maailmaorganisatsiooni puhul on juba näha, kuidas tema otsused on rännet soodustavad (selle asemel, et aidata kaasa majandusarengule rände lähteriikides), samuti on ÜRO võtnud vastu geiõiguste tagamist nõudvaid otsuseid, ja nii edasi.

Sellised arengud algasid selle aastatuhande algul, mil ÜRO-s hakkasid domineerima Kolmanda maailma riigid, kellele globalistlik agenda soovitabki aktiivselt kõikvõimalikke õigusi nõuda. Nõude perekondade taasühendamise kohta võiks ÜRO esitada pigem Põhja-Koreale ja võõrtudengite haridustee jätkamise nõue on küll ilmselge sekkumine iseseisva riigi siseasjadesse.

Kommentaarid