Kliimahüsteeriaga kaasnev ökoäng ajab noored paanikasse: nüüd sureme kõik ära!

Ökoäng jõuab ka Eesti noorteni, keda pannakse mõtlema CO, kuid mitte laastava Rail Balticu peale. Pilt on illustratiivne.

Üha enam noori ja lapsi kannatavad nn ökoängi all. Seda kinnitavad mitmed eksperdid, kes ühtlasi paluvad vanemaid, et nad ei hirmutaks oma lapsi kliimakatastroofiga.

The Telegraph vahendab, et hiljutised metsatulekahjud Amazonis, teismelise kliimaaktivisti Greta Thunbergi  apokalüptilised hoiatused ja kliimaäärmuslaste rühmituste nagu Extinction Rebellion tegevus on vallandanud paanikalaine noorte hulgas, kellest paljud vajavad lausa psühholoogilist abi.

Bathi ülikooli juures töötavate psühholoogide sõnul pöördub üha rohkem õpetajaid, arste ja terapeute selle probleemiga ka nende poole, kuna nad ise ei jõua enam kõigi abivajajatega tegeleda.

Loodud on isegi Kliimapsühholoogide Liit (CPA), mille eesmärgiks on tunnustada psühholoogilise ilminguna ärevust, mida tekitab hirm planeedi tuleviku ees. Nad siiski ei soovi, et see liigitataks psüühiliste haiguste alla. Sest erinevalt tavapäraselt diagnoositud ärevusest olevat ökoängi taga „ratsionaalne“ hirm.

„Paljud vanemad tulevad meie juurde teraapiasse, et paluda abi oma laste jaoks ning see on muutunud massiliseks just selle suvega,“ ütles CPA juht Caroline Hickman. „Sümptomid sarnanevad kliinilisele ärevusele, tunded on samad, ainult et põhjus on erinev. Kardetakse keskkonnakatastroofi, seda et me kõik sureme.“

Hickmani sõnul peaksid vanemad lastega kliimasoojenemisest rääkima, kuid ei tohiks öelda, et sellega seoses surevad kõik ära. „Tuleb eristada fakte asjadest, mille osas puudub kindlus. Rääkige lastele, et mõned liigid surevad välja ja mõned inimesed saavad kannatada, kuid ärge öelge neil, et me kõik sureme ära, sest see lihtsalt ei ole tõsi.“

Ökoäng on ka akadeemilistes ringkondades üha enam uuritav teema. 2017. aastal avaldas Ameerika psühholoogide liit raporti, milles viitas kliimateema mõjule ja kutsus üles viima läbi teaduslikke uurimusi kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele, näiteks seda, kuidas mõjub käibel olev kliimaterminoloogia inimese emotsionaalsele tervisele.

2018. aasta juulis avaldas California Berkley linnavalitsus deklaratsiooni, milles väitis, et saabunud on suurim kriis ajaloos ja erakorraline olukord. Sama aasta augustis kirjutas ajakiri Salon, et on aeg minna kliimamuutuste pärast paanikasse. Selle aasta mais tuli The Guardian välja uue ametliku stiilijuhendiga, milles nähakse ette teravama sõnavara kasutamist kliimateemal, et lugejaid alarmeerida ja neid tegutsema motiveerida.

„Globaalse soojenemise“ asemel soovitatakse kasutada väljendeid nagu „kokku kukkuma“ ja “globaalne kuumenemine“. „Fraas „kliimamuutused“ kõlab liiga passiivselt ja pehmelt, sest teadlased räägivad ju inimkonna katastroofist,“ ütles The Guardiani peatoimetaja Katharine Viner, kes on ühtlasi ka veendunud kliimaalarmist.

Kliimaaktivistide katsete taustal hirmutada inimesi ja muuta nad ökosõdalasteks, ei ole mingi ime, et lapsed ja noored kannatavad selle tulemusel ärevuse ning teiste psühholoogiliste probleemide all. Nii noored inimesed ei ole võimelised veel eraldama fakte meediakärast. Kui nad pidevalt kuulevad ja loevad, et inimkonnale on jäänud veel kõigest kümme aastat ja maailma lõpp on saabumas, siis nad kipuvadki seda uskuma.

Allikad: The Telegraph, Breitbart

Refereeris Triin van Doorslaer

Kommentaarid

Üks kommentaar loole “Kliimahüsteeriaga kaasnev ökoäng ajab noored paanikasse: nüüd sureme kõik ära!

  1. Avatar
    Leo Viller kirjutas:

    Kogu selles ” maailma päästmise ” kampaanias ei ole midagi üllatuslikku. Peatselt on saabumas uus globaalne majanduskriis ja siis on hea väita , et küll on tore, et see kriis saabus, sest nii saame me oma planeeti päästa

Kommenteerimine on suletud