Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kliimameetmetest tingitud energiahindade tõus aitas kaasa Putini agressioonile Ukrainas

-
02.03.2022
Bideni poolt lõpetatud Keystone XL naftajuhtme ehitus suurendas USA sõltuvust teiste maade energiallikatest. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Hiljutiste arvamusküsitluste kohaselt leiab 62% ameeriklastest, et Putin ei oleks rünnanud Ukrainat, kui USA presidendiks oleks praegu Donald Trump. President Joe Biden aga alustas oma ametiaega energiapiirangute kehtestamisega Ameerikas, mistõttu tõusid energiahinnad ning ainuüksi selle sammuga aitas Biden kaasa Putini ja tema armee tugevdamisele ning olukorra eskaleerimisele Ida-Euroopas, kirjutab kolumnist ja ajaloolane James P. Pinkerton Breitbartis.

Joe Bideni poolt tekitatud energiakriis „kliimamuutustega“ võitlemiseks meenutab president Jimmy Carteri energiapoliitikat, mis tõi samuti kaasa hinnatõusu ning nõrgestas USAd. Tookord aitas Ameerika hädast välja Ronald Reagani presidendiks valimine.

Venelastel on suured nafta- ja gaasireservid ning Venemaa on maailma suuruselt kolmas naftatootja ning teine maagaasi tootja. Biden teatavasti peatas Keystone XL torujuhtme ehitamise ja on teinud veel mitmeid teisi otsuseid, mis on vähendanud USA energiasõltumatust. Seetõttu tõusid nafta- ja maagaasihinnad 2021 hüppeliselt ning Venemaa kasseeris sisse hulga dollareid.

Ukrainlased on juba pikalt rääkinud, et kui tsiviliseeritud maailm tahab Putinit lüüa, siis tuleb selleks keskenduda energiale, mitte pisiasjadele, millest Putin mitte kõige vähematki ei hooli. „Vaja on tõelisi sanktsioone, mitte lihtsalt probleemide tekitamist Putini sõpradele,“ kirjutas Ukraina parlamendiliige Oleksei Gontšarenko 24. veebruaril. „Vaja on vene gaasi- ja naftaembargot, sest iga Venemaalt ostetud naftabarrel ja iga Venemaalt tulev gaasikuupmeeter on nüüd määritud ukrainlaste verega.“

Ent karmidest sõnalistest hukkamõistudest hoolimata ei ole Bideni administratsioon kehtestanud Venemaale tõeliselt mõjusaid sanktsioone ega piiranud mingilgi moel energiaeksporti Venemaalt. Või nagu ütles Valge Maja riikliku julgeoleku asenõunik Daleep Singh: „Täpsemalt, meie sanktsioonide eesmärk ei ole tekitada häireid Venemaa energiatarnetes mujale maailma.“ Põhjus on ilmselge. USA liitlased Euroopas sõltuvad Venemaa energiast.

Ja miks see nii on? Peamiselt põhjusel, et eurooplased on otsustanud vähendada oma süsinikuheitkoguseid (kliimamuutustega võitlemise nimel), lisaks sulgevad Belgia ja Saksamaa oma tuumaenergiajaamu. Asemele plaanitakse tuule- ja päikeseenergiat. Vahepeal aga kasutatakse Venemaa gaasi n-ö üleminekulahendusena. Paraku ei hakka see nn roheline plaan mitte kunagi tööle, sest tuul ja päike lihtsalt ei suuda katta Euroopa energiavajadusi. „Lääne dilemma: ei ole võimalik võita aastaid või isegi kümnendeid kestvat geopoliitilist konflikti majandusega, mis sõltub hooti toimivatest tuuleturbiinidest ja päikesepaneelidest… Geopoliitiline realism eeldab energiaalast realismi,“ leiab energeetikaekspert Rupert Darwall

Ent just seda eurooplastel ei ole; nad on lasknud end juhtida koolilastel nagu Greta Thunberg. Paraku on thunberglikku mõtlemist väga palju ka Ameerikas. Nii Biden kui ka John Kerry on tegelenud usinalt Euroopa fantaasiate importimisega USAsse. Hiljuti teatas Kerry, et ehkki vene sõdurid tapavad Ukrainas süütuid inimesi, usub ta, et Putin jälgib hoolega kliimapiiranguid.

Kui Ronald Reagan 1981. aasta 20. jaanuarile ametisse astus, võttis ta üle energiapoliitiliselt kehvas seisus riigi. Carteri tekitatud energiakriis ja hinnatõus olid vesi tolleaegse Nõukogude Liidu veskile. Casteri ajal laiendas NSVL oma mõju Kuubas, Aafrikas, Afganistanis. Nii kaua, kuni Ameerika oli nõrk, oli Moskva tugev. Reagan muutis kurssi ja energiahinnad hakkasid kiiresti langema. Tagajärjed Nõukogude Liidule oli katastroofilised.

2014. aastal, Krimmi okupeerimise ajal, kirjutas president Reagani poeg Michael Reagan: „Soovitan president Obamale viia end kurssi sellega, kuidas hävitas Ronald Reagan Nõukogude Liidu. Nagu me teame ei läinud selleks vaja ainsamatki lasku, ent tal oli superrelv – nafta… Madalamad naftahinnad tõid kaasa rubla devalveerimise, mis omakorda põhjustas NSVLi pankroti, mis tõi kaasa perestroika ja Mihhail Gorbatšovi ning nõukogude impeeriumi kokkukukkumise.“

Demokraadid paraku ei ole valmis oma Thunberg-Kerry poliitikat ümber vaatama. Nende arvates on igati sobilik, et Ukraina ja ehk ka mõni teine Venemaa huviorbiidis olev riik ohverdatakse keskkonnakorrektsuse altarile. Ent õnneks hoitakse Reagani mälestust elus USA vabariiklaste hulgas. Vabariiklased on juba välja öelnud, et energiapoliitikat tuleks kasutada relvana Venemaa vastu. Keegi ei soovi, et USA väed peaksid minema Ukrainasse võitlema. Ja ajalugu näitab, et Venemaad on võimalik võita ka ilma ühtegi lasku laskmata, nagu tegi president Reagan. On vaid vaja uut Reaganit.

Allikas: Breitbart