Kliimapaanika on mõeldud varjama rändepakti jõulist pealetungi

Maailmas käivad suured mängud ja Aafrikale on selles oluline roll maha pandud.

Paljud inimesed on tähele pannud, et kliimapaanika kerkis esile üleöö – isegi kogu rahvastiku meeletult halva mõju korral peaks kõik see inimkonna valgustatumale osale, eriti teadlastele, juba ammu teada olema.

Kliima halvenemise teema aga on esile kerkinud just viimasel aastal, äkki on kogu meedia täis apokalüptilisi jutte, üles tõstetakse looduses toimuv, mobiliseeritakse noored – miks just nüüd ja mitte näiteks pool aastat tagasi?

Praegu on tähelepanu keskmes põlevad Amasoonia vihmametsad, mis on inimkonnale tuntud kui Maa kopsud – ja suured tulekahjud puhkesid just siis, kui kliimateema haripunkti tõusis. Keegi justkui tahab teadlikult osutada: näete, millest me rääkisime!

Esmane mõte on see, et kliimajutud on mõeldud varjama midagi suurt – inimesed innustuvad Maa päästmisest ega näe seda, mis nende selja taga toimub. Ja ainsana reaalse põhjusena on silmapiiril massiimmigratsioon ehk Kolmanda maailma ümberasustamine arenenud (ehk euroopalikku) maailma.

Kogu see protsess käib juba neli aastat. Üle Vahemere tulevad inimkaubitsejate ja vabaühenduste abiga tuhanded elujõus mehed, neegrid ja araablased, Kesk-Ameerikast suunduvad kolonnid põhja poole – kogu protsessis on näha suunamist. Kuigi räägitakse ka üle Vahemere tuleva rändelaine nõrgenemisest, pole see kuidagi tõsi, mida näitas Itaalia siseministri Matteo Salvini kinnikeeratud rändetee agoonia sel suvel.

Massiimmigratsiooni on viimastel aegadel tabanud tagasilöögid nii Ungari, Poola, Itaalia, USA kui ka paljude teiste riikide vastuseisu tõttu. Asja uuesti käima saada pole avalikkuse silma all eriti lihtne, seetõttu kruviti üles kliimapaanika. Kuni Euroopa kliimavõitlusi peab, sätivad mustad ja moslemid ennast Euroopas sisse ja siis pole Maad enam päästa vaja – me oleme tagasi keskajas, aga siis teatavasti inimtekkelisi kliimakatastroofe polnud.

Võtkem siis kliimapaanikas aeg maha ja jälgigem teraselt teisi protsesse. Aga ka nende inimeste tegemisi, kes Maad päästma kutsuvad, nagu president Kaljulaid – kas nad ikka räägivad oma südamevalust? Järsku loevad ette hoopis kohustuslikku lektüüri…

UU

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga