01.06.2022
Lõuna-Sudaani relvarühmituse võitleja. See maa sõdis 40 aastat, et Sudaani alt vabaneda, ja pärast iseseisvumist on sõditud omavahel.
Agentuur AFP vahendab üht raportit, mille puhul tasub silmas pidada üht fakti: Aafrikas aastakümneid kestvad kodusõjad tulenevad suures osas jätkuvatest hõimusuhetest, ja seetõttu ei saa muu maailm nende peatamiseks suurt midagi teha.
Aafrikas jagatakse sageli võimu hõimusuhete alusel, mistõttu suur osa rahvast jääb hüvedest kõrvale, tekib rahulolematus valitsevate hõimukokkulepete vastu, millele valitsejad vastavad repressioonidega ja edasi lõpeb kõik kodusõjaga. Sellised kodusõjad on Tšaadis, Malis, Kongo DV-s, Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrikas Vabariigis, Angoolas ja paljudes teistes riikides kestnud sageli suurema osa iseseisvusajast ja lõppu pole neil näha.
Probleem on täiesti Aafrika-sisene ja muu maailm ei saa midagi teha, kuni aafriklased ise sõdida tahavad. Prantsusmaa sekkumine Malis või USA missioon Somaalias näitasid, et isegi rahuvalvajad ei suuda midagi ära teha. Suurem osa Aafrika riikidest, eriti Must Aafrika, lihtsalt lahendavad probleeme Kalašnikovidega.
AFP vahendab: Maailm pöörab liiga vähe tähelepanu inimeste massilisele ümberasustamisele Aafrikas, millega kaasnevad näljasurma risk ja pikaajalised konfliktid, hoiatab Norra Põgenikenõukogu (NRC) kolmapäeval avaldatud raport.
“Euroopa Ukrainas toimuva kõikehõlmava sõja puhul kardan, et Aafrika kannatused lükatakse veel enam kalevi alla,” märkis abiorganisatsiooni juht Jan Egeland avalduses.
Enim tähelepanuta jäänud kriisid on NRC hinnangul Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Burkina Fasos, Kamerunis, Lõuna-Sudaanis, Tšaadis, Malis, Sudaanis, Nigeerias, Burundis ja Etioopias.
Esmakordselt paiknevad kõik kümme NRC aastaülevaates märgitud kõige tõsisemat kriisi Aafrikas. NRC võttis sellise hinnangu andmisel arvesse puudujääke nii rahvusvahelises poliitilises reaktsioonis, meediakajastuses kui ka lubatud abisummades.
Teist aastat järjest on nimekirja tipus Kongo DV, kus kannatas eelmisel aastal nälga 27 miljonit inimest ehk kolmandik elanikkonnast. 5,5 miljonit inimest asustati sel ajal sisemiselt ümber ning miljon põgenes välismaale.
Samal ajal pole Kongo DV-s valitseva näljakriisi ja riigi idaosa konfliktide osas peetud kõrgetasemelisi kohtumisi ega abikonverentse. ÜRO taotletud kahe miljardi USA dollari suurusest humanitaarabist on saadud vaid 44 protsenti.
NRC rõhutab, et seevastu tänavu märtsis kulus vaid üks päev, kuni Ukraina humanitaarabi üleskutse sai peaaegu täielikult rahastatud.
“Sõda Ukrainas on näidanud tohutut lõhet selle vahel, mis on võimalik juhul, kui rahvusvaheline üldsus kriisi taha koondub, ning miljonite inimeste igapäevaelu vahel, kes kannatavad vaikides Aafrika mandri kriisides, mida maailm on otsustanud ignoreerida,” rääkis Egeland.
Teiste raportis märgitud kriiside puhu osutatakse sellele, et toidukriisi on süvendanud kliimašokid, nagu põuad ja üleujutused, ning konfliktide ja endeemilise vägivalla puhul on abiandjail raske jõuda selle vajajateni. Samuti osutab ülevaade tähelepanu nende kriiside vähesele meediakajastusele ja doonorite väsimisele.
NRC kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone üles osutama “adekvaatset tähelepanu” nimetatud kriisidega tegelemisele. (BNS)
Sõda Ukrainas pälvis mõistagi suurt tähelepanu, sest tegu on sõjaga, mis võib üle kasvada Kolmandaks maailmasõjaks. Sõdade peatamine Aafrikas aga sõltub paraku ainult aafriklastest endist – kui nad sõdimisest väsivad.