29.10.2023
Hollandi konservatiivne eurosaadik Robert Roos.
Intervjuus portaalile The European Conservative räägib Hollandi poliitik, europarlamendi Euroopa Konservatiivid ja Reformistid fraktsiooni aseesimees Rob Roos Hollandit tabanud rohehullusest ja üha massilisemast vabaduste piiramisest Euroopa Liidus.
Holland on Euroopas ilmselt üks kõige andunumalt roheagendale pühendunud riike. Kui palju kahju selline poliitika teeb?
Tohutult kahju. Covidi ajal olid meil Euroopas suured piirangud ja Hollandis kannatame me endiselt piirangute all, mis on kehtestatud lämmastiku kasutamisele. Meil on kõige karmimad energiaseadused Euroopas, mistõttu ei ole meil võimalik enam ehitada uusi maju või uut taristut ning vahel ei lubata isegi olemasoleva renoveerimist. Meie majandus on pööraselt kehvas seisus ja tehtav kahju on tõsiste tagajärgedega. Seda kõike mitte põhjusel, et loodus on hädas, vaid põhjusel, et jälgitavad mudelid väidavad, nagu oleks loodus hädas. Niisuguse poliitika eest vastutavad [Hollandis] rohelised, aga muidugi ka liberaalide juht, peaminister Mark Rutte, kes paistab soovivat muuta meie riigi rahvuspargiks.
Toimuva hullumeelsuse eest vastutavad poliitikud, enamasti noored, hea hariduse saanud heade suhtlemisoskustega poliitikud, kes on üles kasvanud linnades, aga kes õpetavad nüüd meie põllumehi elama. Täiesti naeruväärne. Meie riik on väike ja niisugustel sammudel on meeletu majanduslik tagajärg. Me kaotame oma võimekuse teenida raha, investeerida uutesse hoonetesse, mis omakorda tähendab tumedat tulevikku meie lastele, seega pole me sugugi mingi hea eeskuju Hispaaniale või teistele riikidele.
Kas need majanduslikud kulud jäävad tavakodaniku kanda, nagu näiteks Saksamaal, kus rohepoliitikat on hakatud üha enam kritiseerima?
Jah, nn rohepööre toob endaga väga kõrged energiahinnad, aga sellega kaasneb ka näiteks kohustus muuta hooned n-ö kliimaneutraalseks – Euroopa seadused nõuavad –, restruktureerida põllumajandus ja osta elektriauto. Lõppude lõpuks on asi ikkagi meie vabadustes. Elektriauto on väga kallis ja paljud inimesed ei saa seda endale lubada. Väikeettevõtjatel ei ole enam lubatud siseneda linnadesse, kuna neil ei ole võimalik osta endale elektrikaubikut ja nii lähevad nad pankrotti. Elukallidus suureneb, aga rahateenimise võimalused vähenevad. Samas surub peavoolumeedia roheagendat peale kõige hoolimatumal viisil, sest enamik ajakirjanikest on vasakpoolsed ja üles kasvanud suurlinnades. Neil puudub kokkupuude maaeluga, mistõttu süüdistavad nad ülbelt meie põllumehi, tundmata kõige vähematki huvi nende igapäevaelu vastu. Holland on maailmas USA järel teine suurim toidutootja [ekspordis]. Meie riik on väike, aga väga tõhus. Kas inimesed, kes räägivad planeedi päästmisest arvavad, et planeedile on hea, kui siin puudub toit või et toidutootmine liigub kuhugi mujale, vähemtõhusalt toimivasse paika? [—]
Inimesed, kes ise tootmisega ei tegele, süüdistavad neid, kes toodavad… Nad on paraku juba unustanud Euroopas valitsenud kaubapuuduse.
Just nimelt. Covid-19 ajast oleme õppinud – või vähemalt oleksime pidanud õppima –, kui oluline on strateegiline autonoomia. Meil ei ole võimalik toetuda teistele riikidele meditsiini-, aga ka igasugu teiste toodete, eriti toidu puhul. Peaksime olema võimelised tootma Euroopas tooteid, mida me vajame, ja oma toitu. On täiesti hullumeelne, et mitte ainult Holland, vaid ka Hispaania, Iirimaa ja mitmed teised riigid tahavad oma põllumeestest lahti saada. Tegemist on selge agendaga. Aga kui üks eesmärkidest on vältida nälga, siis kuidas küll plaanitakse saavutada seda ilma põllumeesteta? Lõppude lõpuks on nii, et selle agendaga üritatakse viia inimesed suuremasse sõltuvusse riigist. Ja põllumehed, kes on ühtlasi väikeettevõtete omanikud ning kes toetuvad pikaajalistele traditsioonidele, on tõsises hädas. Umbes iga kaheteistkümne päeva tagant sooritab mõni põllumees Hollandis enesetapu ja meie valitsus, kelle selge eesmärk on sundvõõrandada põllumeeste maad täielikult, tekitab neile finantsraskusi, nõuab keskkonnanõuetele vastavaid investeeringuid, millel ei näi tulevat lõppu.
[—]
Mis on kaalul eelseisvatel europarlamendi valimistel? Kas usute, et muutus enamuse osas, mis juhiks EL-i praeguselt progressiivselt kursilt kõrvale, on võimalik.
Olen selles osas positiivne. Praegu me ju näeme, et rohepoliitika ei toimi ja muudab inimeste elu veelgi kallimaks ja keerulisemaks. Aga paistab, et enamik eurooplasi ei mõista seda, et kui Euroopa Liit on juba mingi seaduse vastu võtnud, siis me ei saa sellest oma riigis enam lahti. Paljud suveräänsuse pooldajad ei ole huvitatud europarlamendi valimistest, aga peaksid olema. Meil on praegu väga globalistlik Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon surub läbi seadusi, mis muudab globalismi aina elujõulisemaks. Me peame selle peatama. Ma arvan, et see on võimalik. [—] See on meie viimane võimalus kurssi muuta, sest kõik toimub praegu väga kiiresti. Vaadake kasvõi Saksamaad, kust suured ettevõtted lahkuvad kõrgete energiahindade ja kurnava seadusandluse tõttu. Me peame peatama selle ideoloogia enne, kui see hävitab meie majanduse.
Sa tõestasid, et nn Covid-passid tuginesid valel, ometigi ei ole EL-is mitte keegi oma viga tunnistanud, rääkimata tagasiastumisest. Kas ei võta selline olukord EL-ilt täielikult igasuguse legitiimsuse pidada riikidele nagu Poola ja Ungari loengut õigusriigist?
Nad [EL-i ametnikud] on silmakirjalikud ja kui vaadata, mis asi on Euroopa Liidu õigusriik, siis näeme et Euroopa Komisjoni tegevuses pole mingit läbipaistvust. Oleme näinud von der Leyeni tekstisõnumeid ja miljoni dollari suuruseid lepinguid Pfizeriga, kuid ühelegi sellega seotud küsimusele me vastuseid saanud pole. Minu arvates ei hooli nad mitte õigusriigi põhimõtetest, vaid ainult oma poliitiliste eesmärkide saavutamisest. Just seepärast ründavad nad Ungarit ja Poolat, sest need riigid kaitsevad oma suveräänsust, neid juhivad demokraatlikult valitud konservatiivsed valitsused. Hollandis on õigusriik väga halvas seisus, aga selle üle Euroopa Komisjon muret ei tunne.
Kas Covid-passide järel ähvardab meid CO2-passide kasutuselevõtu oht n-ö saastamise kontrollimiseks?
Seda tuleb kindlasti takistada. Osalesin enne Covid-passide juurutamist nn digiidentiteedi kukru aruteludel ja meie terviseminister kinnitas siis, et seda ei hakataks kasutama siseriiklikult. Kuu aega hiljem vajasime me Covid-passi baari, restorani, jõusaali sisenemiseks… Tegemist oli institutsionaalse diskrimineerimisega. Nii et me ei saa usaldada, kui valitsus räägib, et ei, seda ei juhtu kunagi. Tegemist ei ole mingi vandenõuteooriaga: kui valitsusel on vahend inimeste vabaduste piiramiseks, siis nad kasutavad seda. Me oleme näinud seda korduvalt. CO2-passid on vahend, millega kaasneks totalitaarne riigikorraldus ja seda on väga lihtne kehtestada, eriti kombineerituna keskpanga digivaluutaga, nagu on tehtud Hiinas. Igaüks, kes armastab vabadust, peab seisma sellele vastu.
Keegi ei ole sellise asja poolt hääletanud. Ja isegi kui me saavutame 2050. aastaks seatud eesmärgid, siis tähendab see [mudelite järgi] kõigest 0,04 kraadist muutust, aga ainult juhul kui Hiina ja India ka midagi muudavad. Teisisõnu, meie ei muuda midagi. Mille nimel siis jääda ilma oma vabadustest? Milleks muuta ennast vaeseks, muuta elu tarbijatele ja väikeettevõtetele raskemaks? Praegu püütakse muuta inimesed riigist rohkem sõltuvaks. Tegemist on uues kuues sotsialismiga. Küll tehnokraatlikumas kuues, aga kui me ei ole valvel, kasvab sellest välja kommunism.
Allikas: The European Conservative