12.09.2019
Mošee Rotterdamis.
Hollandis on taas käivitunud arutelu salafistlike koraanikoolide üle. Ehkki sarnane arutelu on kestnud tegelikult juba kakskümmend aastat, siis ei ole vahepeal tegelikult midagi muutunud.
Sellest hoolimata leidub Hollandis massiliselt inimesi, kes on šokeeritud, kui kuulevad, et koraanikoolides õpetatakse õpilastele näiteks seda, et inimesed, kes ei ole islamiusulised või kellel on moslemitest erinev elufilosoofia, on ära teeninud surmanuhtluse.
Hollandi rahvusringhäälingu uudise kohasel antakse lastele tunnis ülesandeid, milles on valikvastusega küsimused ja kust lapsed peavad valima, milline karistus on sobiv näiteks abielurikkujatele või homoseksuaalidele. Valida saab piitsutamise, kividega surnuks loopimise või mõõgaga surmamise vahel.
Ka Belgia flaamid on hakanud Hollandi uudiste valguses sarnastest muredest rääkima. Õpetajaid panevad üha enam tähele, et aina rohkem moslemilapsi on hakanud käima koraanikoolis, vahel juba väga varasest east alates. Seal räägitud radikaalsed õpetused jõuavad otsapidi ka tavakooli.
Koraanikoolid toimuvad tavaliselt mõne mošee juures ja enamasti nädalavahetusel. Väidetavalt sarnanevad sellised koraaniõpetuse tunnid kristliku pühapäevakooliga. Kuid tavakoolide õpetajad märkavad midagi muud.
„Kui me räägime tunnis kahe isaga perekonnast, siis reageerivad moslemilapsed väga ägedalt. Nende sõnul ei tohi me seda õpetada, sest Allah ei luba sellist asja,“ räägib üks õpetaja. „Mänguväljakul teevad nad mulle selgeks, et Allah karistab meid, sest meie ela nende normide järgi. Lapsed küsivad minult, miks ma end meigin, miks mu jalasääred on kõigile näha. Nende meelest on ebanormaalne, et mu mees lubab mul koolis õpetada. Ja need on sageli algklasside lapsed, kes nii räägivad ja kelle meelest see kõik imelik on. Olen kindel, et see tuleb osaliselt koraanikoolist.“
Koolid üritavad selles osas midagi ette võtta, näiteks püütakse rääkida lapsevanematega. „Me räägime nendega, aga mõned neist elavad täiest oma maailmas,“ selgitab ühe Brüsseli kooli õpetaja. „Tüdrukud ei tohi isegi ujumistundides käia. Nende endi perearstid kirjutavad neile vabanduse. Nad ei osale meie ühiskonnas. Kui ma õpetajana tööd alustasin, ei olnud asi veel nii hull. Olukord on muutunud viimase 2-3 aastaga.“
Allikas: VRT NWS
Refereeris Triin van Doorslaer