06.10.2020
Migrandid Pariisis – kui isegi EL-i üks rikkamaid riike Prantsusmaa ei suuda neid ära mahutada, siis mida suudavad vaesemad riigid?
Samas kui saksa vasakliberaalid teatavad, et neil olla ruumi migrantide jaoks küll, näitavad uudised, et Lääne-Euroopa vastuvõtuvõime on ammendunud.
Üle poole Pariisi piirkonna äärmises vaesuses elavatest inimestest, kellest enamiku moodustavad migrandid, on nakatunud koroonaviirusse, teatas teisipäeval Prantsuse abiorganisatsioon Piirideta Arstid (MSF).
MSF uuris juuni lõpus ja juuli algul varjupaikade elanikke ja toidujagamiskeskuste sagedasi kliente ning leidis, et nende hulgas ulatus COVID-19 nakatumine 55 protsendini. Pariisi elanike keskmine oli samal ajal 12 protsenti.
Organisatsiooni sõnul on see esimene uuring Euroopas, mis keskendub kõige vaesemale elanikkonnale, sealhulgas migrantidele. Sisserändajad moodustasid 90 protsenti testitud 800 inimesest. “Tulemused näitavad äärmiselt suurt ülekaalu. Peamine põhjus on varjupaikade tingimused ja tihedalt koos elamine, mis viib nakkuskobarate tekkeni,” ütles MSF-i esindaja Corinne Torre.
Prantsuse võimu paigutasid märtsi keskelt mai keskpaigani väldanud üleriigiliste koroonapiirangute ajal sajad migrandid võimlatesse ja teistesse ajutistesse majutuspaikadesse, et nad ei elaks tänaval ega isetekkelistes laagrites lageda taeva all. Kahes migrante majutavas keskuses ulatus positiivsete koroonatestide hulk 89 protsendini, ütles MSF.
Kuigi Euroopa Liit väidab, et migrante tuleks igal juhul vastu võtta, näitas juba eelmine koroonapuhang Lõuna-Itaalia põllumajanduses ja Saksa tapamajades, et migrandid jäävad ka Euroopas kehva olukorda, aga mitte kellegi ebainimlikkuse tõttu, vaid Vana Maailm lihtsalt ei suuda seda massi ära mahutada. Seejuures on Prantsusmaa üks EL-i rikkamaid riike.
Nii elavadki migrandid igal pool jätkuvalt kehvades oludes, alates Moria laagrist kuni Calais`i kogunemiskohtadeni. Paljud migrantidest aga ei soovigi tööle minna, sest nad tulid Euroopasse saama, mitte andma, ja nii nad olesklevadki Euroopa suurlinnades, täiendades kurjategijate ridu – millestki peab ju elama.
Euroopa Liit aga soovib neid endiselt vastu võtta ja ujutada migrantidega üle ka need riigid, kus neid veel massiliselt pole – seejuures on need riigid, ka Eesti, Lääne-Euroopast vähem jõukamad. Nii kuhjatakse Euroopasse sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid, mis viivad Süüria ja Iraagi kordumiseni multikultuurses Läänes.