11.04.2020
Mida kõike Euroopa Liidust peale ei suruta
Ka positiivselt kõlavad uudised näitavad tegelikult, kuivõrd mannetu on paljukiidetud Euroopa Liit – kõik otsused venivad ja on poolikud.
EL-i rahandusministrid leppisid neljapäeval kokku 500 miljardi euro suuruses abimeetmes, mis näeb ette pandeemiast rängemini räsida saanud Euroopa Liidu riikide abistamist.
Ministrid jõudsid kokkuleppele pärast seda, kui eelarve suhtes jäigemal positsioonil olevad riigid, eriti Holland, leebusid oma seisukohtades majandusreformide suhtes.
Siiski ei suutnud nad kokkuleppele jõuda ühise rahastamise ehk koroonavõlakirjade küsimuses, mille ideele on Saksamaa eesotsas Merkeliga jõuliselt vastu.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte ähvardas nurjata kahe nädala pärast toimuva Euroopa Liidu riikide koroonakriisi teemalise videotippkohtumise, kui liidrid ei nõustu niinimetatud koroonavõlakirjadega.
Siinkohal võib ju EL-i liikmesriike kiruda, et nad ei suuda vastuoludest üle ja samas solidaarsed olla, kuid see näitabki, et EL ei tööta nii, nagu siiani reklaamiti, ega ka hakka seda tegema.
Liidu-sisest protektsionismi oli ju tegelikult kogu aeg näha, seda nii uute-vanade kui ka Põhja-Lõuna liikmesriikide osas, seda nii ebavõrdsete põllumajandustoetuste osas kui ka Saksa pankade päästmises Kreeka võlakriisi aegadel.
Euroopa Liidul on praeguse suurkriisi ajal võimalik ennast kokku võtta, kuid tundub, et ta seda ei tee. Alternatiiv on kriisijärgne lagunemine.