25.11.2023
Martin Herem
Kui seni on rõhutatud, et ei tohi mingi hinna eest lasta venelastel Ukrainat võita, sest sel juhul oleme meie järgmised, siis nüüd räägib meie Kaitseväe ülem ühtäkki hoopis vastupidist juttu.
Nimelt ilmus Delfis Martin Heremi militaar-poscast, kus härra kindral ütleb, et kui Venemaa Ukrainas ebaõnnestub, siis on tal vaja midagi tõestada ja teeb „midagi sõjalist meie vastu“.
„Kui Venemaa sealt Ukrainast välja tuleb, on tal raudselt vaja midagi tõestada – kui ta seal ebaõnnestub, ja mulle tundub, et ta on täna juba ebaõnnestunud,“ räägib Eesti kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „Praegu on oht suurem kui kunagi varem – ja ohtu defineerin nii, et kui suur on võimalus, et Venemaa teeb midagi sõjalist meie vastu.”
Midagi ei klapi – me ju andsime oma relvad ja raha selleks, et ennast kaitsta, sest nagu on rõhutatud, siis Ukraina peab ka meie sõda. Heremil on maailmast aga hoopis teine arusaam. Pole just kindlustunnet sisendav, kui meie kaitseväe juhataja reaalsusest irdumine võtab juba haiglased mõõtmed.
Herem teab justkui Venemaa ongi juba ebaõnnestunud. Rindeteated räägivad aga hoopis millestki muust.
Näiteks avaldas Wall Street Journal, et aeg on purustada illusioonid Putini lüüasaamisest. Pingutustest hoolimata pole läänel õnnestunud Putinit Ukrainast välja suruda, mistõttu tuleb senist strateegiat muuta, vahendas WSJ kahe USA kogenud Venemaa-eksperdi Eugene Rumeri ja Andrew S. Weissi mõtteid.
“Venemaa president Vladimir Putin paistab praegu enesekindel ja sellest on raske mööda vaadata. Rahvusvahelises meedias kajastatakse Lähis-Idas toimuvat ning USAs on Kongress Ukraina toetamise küsimuses polariseerunud,” kirjutab WSJ. Arvestama peab ekspertide meelest ka sellega, et kui ka sõda Ukrainas lõpeb, ei too see automaatselt Venemaa ja lääneriikide vastasseisu lõppu. Seetõttu tuleks valmistuda pikaks vastasseisuks.
Meie niinimetatud sõjablogijad näevad asju muidugi oma naiivselt optimistliku ja enesepetliku mätta otsast.
Kaitseliidu lahkuv ülem Riho Ühtegi kommenteeris seda Sakalas järgmiselt: „Materjal, mis neile on kättesaadav, lähtub põhiliselt ainult läänest. Ukraina viib läbi infooperatsioone, mis näitavad, kui hästi tal läheb. Seda on vaja neil oma rahva motivatsiooni hoidmiseks ja suurendamiseks.“
Teisi kanaleid kasutav Ühtegi nimetas seisu Ukraina ja Venemaa sõjas otsesõnu hapuks.
Nüüd mõelgem korra pooleteise aasta taha, mil see, kes mõlgutas mõtteid Venemaa võimalikust võidust, kuulutati koheselt rahvavaenlaseks.
Mis puutub aga Ameerikasse ja seal eesterendavatesse presidendivalimistesse, siis lükkas orientalist Peeter Espak sotsiaalmeedias kategooriliselt ümber leviva võltsnarratiivi ja laimukampaania, justkui tahaks Donald Trump uuesti presidendiks saades lahkuda NATOst.
Espak: „Olgu öeldud, et Trump ei ole mitte kuskil ja mitte kunagi avaldanud soovi NATOst lahkuda. Ei praegusel hetkel ega ka aastast 2015 alates. Narratiiv koos Trumpi sidemete kohta Kremliga “vene pettuse” projekti võltsitud dokumentidele põhinenud laimukampaania raames, mis loodi 2016. aasta presidendivalimiskampaania käigus demokraatide valimismeeskonna poolt, on kõikides aspektides täielikult ümber lükatud, sh kohtus kinnitatult.“
Ta lisab, et nii toonastele ja ka praegustele süüdistustele Trumpi NATOst lahkumise kohta on 0 usaldusväärset allikat, 0 kinnitust, 0 materjali.
„Sel teemal tuleb ühemõtteliselt miskit kirjutada, sest toimuv juba mõjutab meie riigikaitse ja välispoliitika planeerimist – ning see planeerimine põhineb ühe USA partei propagandanarratiivil, millel puudub igasugune tõepõhi või alus,“ märkis Espak.
Nii või teisiti on selge see, et võidab Venemaa, Ukraina või sõlmitagu vaherahu, Eesti ei saa end küll Venemaa naabruses kunagi kindlalt tunda.