10.04.2020
Kiri ühe suletud Soome baari kohal. Pilt on illustratiivne.
Uute Uudiste kaasautor Soomest Paul Oja vahendab põhjanaabrite läbikukkumisi meditsiinivahendite hankimisel.
“Kui töö tulemused sellest räägitud jutuga kuidagi kooskõlas ei ole, ütleb venelane, et hoogu sai küll võetud rubla eest, aga… Eestlane jälle räägib nendest, kes suuga suure linna teevad, või ütleb, et tegude asemel väristatakse sooja õhku.
Aga asja juurde.
Riiklike kriisivarude olemasolu ja piisavuse eest vastutab Soomes Hooldeturvakeskus, kelle ülesandeks on pidada oma ladudes vaialikku tarvikutevaru ja seda kriisiolukorras laiali jagada.
6. aprillil MTV poliitikaringvaates „Pärast viit“ tuletas Helsingi linnapea Jan Vapaavuori meelde, kuidas kahe nädala eest üks sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi kõrgem ametnik A-stuudios rõõmusõnumiga välja tuli, et nüüd on riigi turvavarude laod avatud ja igasuguseid isikukaitsevahendeid hakatakse sealt rekkade kaupa üle maa laiali vedama. Linnapea kurtis, et mis siin rekkadest rääkida, Helsingi linna peal pole hädist kaubikutki selle varustusega näha olnud.
Samal õhtul oli eetris A-stuudio vestlussaade, kuhu toosama ametnik Päivi Sillanaukee oli palutud kirjeldama Soome praegust olukorda isikukaitsevahendite alal.
Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium on suur organisatsioon, seda juhib kaks ministrit ja kantsler. Päivi Sillanaukee on ministeeriumi kodulehe andmetel heaolu ja teenuste osakonna juhataja, keda A-stuudio subtiitrites peadirektoriks (ylijohtaja) tituleeritakse.
Enne vestluse algust näidati lõiku kahe nädala vanusest videost, kus Päivi Sillanaukee ütleb: „Täna on ajalooline päev. Oli vaja Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi määrust, et turvalaod avataks. Nüüd hakkavad need rekkad liikuma. Kasutusele tuleb miljoneid kirurgilisi näokaitseid ja sadu tuhandeid hingamismaske, nii et kogu meie tervishoiuruumis need otsa ei saa.“
Praktikutelt tulnud vastukajad andsid asjast mõnevõrra teistsuguse pildi. Kõikjal kurdeti, et tarvikuid ei jätku, et hädaga ollakse sunnitud ühekordseks kasutamiseks mõeldud näokatteid instruktsioonide vastaselt desinfitseerima ja uuesti kasutama, sest muidu ollakse hoopis ilma.
Helsingi ja Uusimaa tervishoiuringkonna diagnostikajuhataja Lasse Lehtonen teatas: „Turvaladudest saadetud kogused on osutunud vajadusega võrreldes tühisteks ning ülikoolihaiglatest väljapoole pole neid eriti jätkunudki“.
Saatejuht Katri Makkonen küsis stuudios peadirektori käest: „Kahe nädala eest väitsid, et kaitsevahendid otsa ei saa. Mida ütled täna?“
Ylijohtaja vastas: „Olukord on üllatanud. Varude planeerimisel on võetud aluseks, et tarvikuid kasutatakse nii nagu tavaliste nakkushaiguste puhul, nii nagu nakkushaiguste arstide juhendid on olnud. Aga nüüd on maailmas hoopis uus olukord. Mujal ei ole olnud nii head asjade seisu kui meil on olnud. Turvavarude abil oleme suutnud olukorra üle elada niikaua kui mujalt maailmast on mindud tarvikuid juurde hankima. Loodan kindlasti, et me saame ka edaspidi varustust juurde.“
Katri Makkonen: „Hiinast on tellitud 11 lennukitäit kaitsevarustust. Millal neid viimati on Soome saabunud?“
Päivi Sillanaukee: „Neid on, tegelikult neid nagu tuleb ka meie tervishoiuringkondadele ja kohalikele omavalitsustele ja tervishoiuasutustele ja Hooldeturvakeskusele on seda kaudu hangitud ka ravimeid muuhulgas ja nüüd oleme sellises saja tuhande ühiku osalt on ka saadud neid hingamismaske ja nüüd lähipäevadel, lähiajal ootame mitmeid lennukeid.“
Edasi kurtis peadirektor, et maailmas valitsevad praegu džungliseadused ja rääkis, et küll oleks tore, kui pärast kriisi ärkaks kogu maailmas globaalne solidaarsus.
Kes suutis peadirektori vastustest saatejuhi soovitud infot välja lugeda?
Sotsiaal- ja tervishoiuminister Aino-Kaisa Pekonen (Vasakliit) rääkis järgmisel päeval, et Hooldeturvakeskus olevat tervishoiuringkondi, kohalikke omavalitsusi ja tervishoiuasutusi kohustanud hankima kolme kuni kuue kuu jagu turvatarvikute varu. Nendest mitmed olevat aga selle ülesande täitmise hooletusse jätnud.
Nii et kohustus – ja koos sellega mõistagi ka vastutus – oli delegeeritud hoopis madalamatele tasanditele. Huvitav, milleks üldriiklikke kriisiturvaladusid ja nende eest hoolitsevat keskust sel juhul üldse vaja on?
7. aprilli õhtul tuli teade, et esimene lennukitäis kaitsevarustust on Hiinast kohale saabunud. Lennukis oli 2 000 000 kirurgilist näokatet ja 230 000 hingamismaski. Kõik peaks nagu olema hästi, kuid…
8. aprillil teatas Hooldeturvakeskuse tegevdirektor Tomi Lounema, et saadud varustus ei vasta Euroopa standarditele. Neid võivad kanda näiteks hooldajad, kes vanurite juures kodus käivad, kuid haiglates kasutamiseks need ei kõlba.
Uudistesaates esines ka sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi kantsler Kirsi Varhila, kes ütles: „See oli pettumus, kuid mitte väga suur, sest et oleme mujalt Euroopast saanud…
[Kas tõesti kaitsevahendeid? Ei.]
…teateid, et Hiinast tulev kaup ei ole alati see, mida oleme oodanud.“
9. aprilli uudistesaates valgustati rappaläinud tehingu hämmastavaid tagamaid. Hooldeturvakeskus volitas tarvikuid hankima Onni Sarmaste, kiirlaenude jagamisega tegeleva ettevõtja, kelle firma ei suuda ära maksta isegi 61 euro suurust võlga. Ärimees leidis, et tellimus on kasulik vormistada prominentse ilualaettevõtja Tiina Jylhä firma kaudu.
Saadetise eest maksti 5 miljonit eurot. Tõsi küll, pank on kõnesoleva summa külmutanud, kuna on kahtlema hakanud, kas asi on ikka õige. Sarmaste olevat raha ülekandmiseks teatanud vale kontonumbri ja kaebleb praegu, et Jylhä olevat tema kannule saatnut Põrguinglite mootorratturid miljoneid välja nõudma. Põrguinglid (Helvetin enkelit) on mootorratturite klubi, mis on tuntud oma seadusevastase tegevuse poolest.
Segadus on igatahes vägev. Hooldeturvakeskus aga ei kahelnud milleski, ka ärimehe tausta ei vaevutud uurima. Pandi tellimus minema ja kogu lugu.
Valitsus teatas samal päeval, et on eraldanud meditsiinivarustuse hankimiseks täiendavalt 600 miljonit eurot. Selle eest saab teha veel õige mitu vastavat tellimust.
Selgub, et rutiinipärane tiksumine ei ole päris see, mida ametnikelt kriisitingimustes tahaks oodata. Ümmarguse jutu ja inimestele tõeliselt vajalike tulemuste vahel on üsna suur vahe.
Võib-olla mõni leiab, et ülalkirjeldatu on meretagune asi, mida meie Eesti ühiskonnas kuidagi ega kunagi juhtuda ei saa…”
Soome uudistekanalid teatasid reedel, 10. aprillil, et Hooldeturvakeskuse tegevdirektor Tomi Lounema on esitanud lahkumisavalduse. Põhjuseks on Hiinast toodud isikukaitsevahendite partii hankimisega seotud segadused, mille põhjustas omakorda Hooldeturvakeskuse lohakas ja küündimatu tegevus selle hanke läbiviimisel.
Lahkumisavalduse kiitis heaks tööminister Tuula Haatainen (sots. dem.). Tegevdirektor lõpetab töö päevapealt ega saa mingit vallandamisega seotud kompensatsiooni.
Hooldeturvakeskust asub ajutiselt juhtima praegune töö- ja ettevõtlusministeeriumi direktor Janne Känkänen.