08.12.2018
Tänane Pariis.
Kui jälgida peavoolumeediat, siis paistab silma, et leekides Prantsusmaast eelistatakse vähem rääkida ja kui, siis ainult mingitele vägivallatsejatele viidates.
Ilmselgelt on põhjus selles, et see riik on üles tõusnud globalist president Emmanuel Macroni aetava poliitika vastu, aga Eesti võimueliit on pärast Merkeli allakäiku osaliselt Macronile orienteerunud (Tarand olevat koguni tema kätt surunud ja lubanud En Marche Eestisse tuua). Sellesse jadasse sobib ka Eesti sõttaminek Prantsuse koloniaalsõtta Aafrikas ning Eesti võimurite vaimustusoiged Euroopa armee üle.
Mis aga puutub Prantsusmaasse, siis kuigi süü aetakse protestijate kaela, pole kahtlustki, et riigivõim ja politsei on proteste jõuga maha suruma asunud – vägivald sünnitab vägivalda. Politsei käitub Pariisis väga jõuliselt ja see eskaleerib olukorda veelgi. Mäletatavasti ei kõhelnud ka Hispaania politsei Kataloonias mastaapsest jõu kasutamisest.
Prantsuse valitsus võttis algusest peale rahvavaenuliku positsiooni, lubades mitte taganeda kavandatavast autokütuste aktsiisitõusust. See on rahva veel rohkem vihale ajanud.
Siseminister Christophe Castaneri sõnul sai laupäevastes protestides viga 135 inimest, sealhulgas 17 politseinikku, tema sõnul võimaldasid erimeetmed politseil kinni pidada ligi 1000 inimest.
Ministri hinnangul oli Pariisis meelt avaldamas 10 000 kollavesti, kogu riigis umbes 125 000. Sarnased protestid on levimas Belgiasse ja Hollandisse, kus mõnedel andmetel on rünnatud ka Euroopa Liidu Brüsseli asutusi.
Meeleavaldajad kogunesid Brüsseli kahte linnaossa – Arts-Lois’ ja Porte de Namuri piirkonda. Uudisteagentuuride andmetel tõkestasid protestivad noored Brüsseli-Rekkemi kiirtee. Rekkem asub Flandrias Prantsusmaa piiri lähedal. Barrikaade ehitati ka Prantsuse-Belgia lähedal Adinkerque’is.
Pariisi politsei tõrjus laupäeval pisargaasiga meeleavaldajaid, kes üritasid pääseda presidendipalee juurde, ja tõkestas nende tee kilpidega. Protestijad kogunesid juba hommikul Triumfikaare juurde ja võtsid suuna mööda Champs-Élysées’d presidendipalee poole. Élysée palee juures peatas neid politseiahelik. Rahvahulk kogunes ka Bastille’ väljakule. Politseist mööduda üritajate vastu kasutati pisargaasi.
Veidi lähiajaloost. 17. novembril kogunes üle Prantsusmaa ligi 350 000 inimest teede äärde, et avaldada protesti kütusehindade tõusu vastu. Nad kandsid kollaseid turvaveste, sellest sai liikumine hiljem oma nime. Meeleavaldused olid spontaansed ja kohalikud, nende organiseerimises ei osalenud asutusi, ei parteisid ega ametiühinguid.
Järgmisel päeval, 18. novembril teatas Prantsuse peaminister Edouard Philippe, et mingit taganemist plaanidest rahva survel ei toimu.
Nädala pärast, 24. novembril oli Pariisis suur meeleavaldus, mille politsei maha surus. Kolme päeva pärast, 27. novembril lubas president Emmanuel Macron väikseid järeleandmisi.
Pärast seda, 1. detsembril olid Pariisis juba massilised meeleavaldused. Meeleavaldusel Pariisis osales 136 000 inimest ja need muutusid vägivaldseks. Meeleavaldustega liitusid anarhistid ja teised äärmuslikud vasakpoolsed rühmitused. Järgmisel päeval, 2. detsembril kutsus president Macron kokku kriisinõupidamise.
Vahetult pärast seda, 3. detsembril kohtus peaminister Edouard Philippe poliitiliste parteide esindajatega, aga kollaste vestide esindajad keeldusid tulemast. Teede sulgemised ja protestid jätkusid üle Prantsusmaa.
Samal päeval, 3. detsembril liitusid protestidega kooliõpilased, kes on käimasoleva koolireformi vastu. Paljudes kohtades oli õppetöö häiritud.
Järgmisel päeval, 4. detsembril võttis valitsus omale aega, andes teada, et aasta algusele planeeritud aktsiisitõus lükatakse poole aasta võrra edasi. Valitsus lubab, et gaasi ja elektri hind talvekuudel ei tõuse. Kollased vestid polnud sellega nõus ja protestid jätkusid.
Kui väga peavoolumeedia ka ei püüaks Euroopas toimuvat vaid mingite vägivallatsejate tegevusena näidata, on ilmselge, et Euroopas on toimumas käärimine kogu selle poliitilise süsteemi vastu, mida esindavad Merkel, Macron ja EL-i võimueliit. Kahtlemata on oma roll ka kliimakokkuleppel, millest kütusehindade tõus välja kasvas, kuid laias laastus näib tegu olevat väljaastumistega Lääne-Euroopa poliitilise eliidi vastu.
Olukord muutub pidevalt ja ilmselt on tulemas üha uusi uudiseid.
Allikad: eestinen.fi, BNS, ERR