Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Lahkuv ÜRO inimõigusjuht: maailm ei lagune terrorismi, vaid sellele ülereageerimise tõttu

-
03.08.2018
Kui ühiskonnas tekivad protestid, millega kaasneb mõlemapoolne vägivald, on inimõiguslastel vale valida poolt, keda rikkumistes süüdistada.
© AFP/Scanpix

Inimõiguslaste kui institutsiooni üha langeva maine taga probleemide liiga ühekülgne nägemine ja menetlemine.

Peamiselt väljendub see nende tahtmises inimõigused igas olukorras esiplaanile seada – ka siis, kui tegu on kurjategijatega või ühtede inimeste väidetavate õiguste tagamine rikub kaasnevalt teiste inimeste inim- või kodanikuõigusi.

Inimõiguslasi süüdistatakse ka selles, et nad suruvad oma nägemust inimõigustest riikidele ja ühiskondadele peale ning viivad üha uusi (pseudo-)vabadusi õiguste alla. Riigid aga ei saa ega tohigi alluda organisatsioonidele, mis loovad iseendale raamistikku ja muudavad seda pidevalt.

Ametist lahkuv ÜRO inimõigusjuht Zeid Ra’ad al-Hussein kaitses neljapäeval oma kriitilisi avaldusi maailma riikide suunal ja rõhutas, et riike ei häbista inimõiguslased, vaid riigid ise, vahendab BNS.

Zeid Ra’ad al-Hussein ründab eriti Ungarit ja Poolat, kes on keeldunud immigrante vastu võtmast. “Maailm ei lagune terrorirünnakute tõttu, maailm laguneb, kui neile reageeritakse üle,” väitis mees.

Ta muretseb, et populism, sallimatus ja allasurumine “on taas trendikaks muutumas”. “ÜRO-s proovivad riigid oma probleeme koos lahendada, mitte üksteise arvelt”, sõnas Zeid Ra’ad al-Hussein, viidates riikide soovimatusele pealesurutavaid majandusmigrante vastu võtta.

Zeid lahkub ametist 31. augustil ning ta ei kandideeri uuesti, sest ta enda sõnul teab, et ta ei saa ÜRO Julgeolekunõukogus vajalikku toetust kokku.

Eestis on inimõiguslasi süüdistatud geiagenda toetamises, nn läänelike väärtuste ekspordis ja ka riigi suveräänsuse rikkumises – näiteks on nad soovitanud siia saabunud varjupaigataotlejatele keelduva vastuse korral riik kohtusse kaevata.

Kahtlemata teevad inimõigusorganisatsioonid väga tänuväärset tööd, kuid nende jõupingutuste tulemusi tõmbab alla ülepolitiseeritus ja üha suurenev lähtumine ideoloogilistest seisukohtadest otsuste tegemisel.