Leedu-Valgevene piiritara sai valmis. Kas Eesti ootab “isiklikku” rändekriisi?

Maailm,
©Scanpix
Leedu piiritara.

Erinevalt Poolast, Lätist ja Leedust ei tabanud Valgevenest lähtunud migrandikriis Eestit ja seetõttu on siinmail minnalaskmismeeleolud valitsuse poolt endised. Teised Balti riigid aga teatavad juba edusammudest.

Möödunud nädala lõpus valmis Leedu piiritara ehitus Valgevene piiril, kinnitas projekti taga olev ettevõte EPSO-G esmaspäeval BNS-ile.

Füüsiline tõke – piirdeaed ja okastraattõke – paigaldati lõikudele kogupikkusega umbes 502 kilomeetrit.

“Sel nädalavahetusel paigaldas EPSO-G töövõtjate meeskond Valgevene piirile viimased kavandatud piirdelõigud,” ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Antanas Bubnelis BNS-ile.

“Projektimeeskond jätkab tööd – piiril töötavad hooldusspetsialistid, püstitatud tõkkes parandatakse pisivigu, taastatakse teid ja viiakse vastavusse ehitusobjektide projektdokumentatsioon. Täna tutvustame projekti edenemist valitsuses olevale projekti järelevalve komisjonile,“ lisas EPSO-G esindaja.

Leedu-Valgevene piiri kogupikkus on 679 km, millest üle 100 km kulgeb mööda jõe- ja järvekaldaid.

Pärast mullust Valgevenest pärit migrantide sissevoolu otsustati rajada piirile füüsiline tara. Leedu süüdistab Minski režiimi rändevoo organiseerimises ja nimetab seda hübriidrünnakuks.

Leedu riigipiirikaitseteenistuse teatel toovad Valgevene ametiisikud need välismaalased piirile ja saadavad naaberriigi territooriumile, samuti aitavad  migrantidel hävitada Leedus rajatud füüsilist barjääri. (BNS-UU)

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused