Luik, haug, vähk ja lisaks veel kaks vedajat Soome kliimavankri ees

Maailm,
©UU
Paul Oja on EKRE Soome osakonna liige ja Uute Uudiste kaasautor.

Uute Uudiste kaasautor ja EKRE liige Soomes Paul Oja vahendab uudiseid sellest, kuidas põhjanaabrite valitsuse mürkroheline ja padupunane tiib ajab sellist kliimapoliitikat, mis isegi koalitsioonikaaslastele eriti ei istu.

“Vabakutseline ajakirjanik Matilda Jokinen on ajakirjas Suomen Kuvalehti (SK 46, 15.11.2019) vaatluse alla võtnud Soome sotsivalitsuse auahne kliimapoliitika sihid ja selle, kuidas Soome liikumine nende sihtide poole edeneb.

„Valitsuse programmis on kirja pandud, et Soome peaks saama süsinikuneutraalseks aastaks 2035. Viieteistkümne aasta pärast tohiks Soome toota kasvuhoonegaaside heiteid ainult nii palju, kui palju ta mitmesuguste süsinikusidujate abil atmosfäärist eemaldada suudab.“

Kuidas aga seatud sihtideni jõuda, see on praegu veel ebaselge. Soome valitsuskoalitsioonis on viis parteid (Vasakliit, Rohelised, Rootsi rahvapartei, Keskerakond, ja peaministripartei Sotsiaaldemokraadid), ja igal parteil on oma, teistest selgesti erinev arusaam. Kui vanahärra Ivan Krõlov selle olukorra kohta oma arvamust peaks avaldama, tuleks tal peale luige, haugi ja vähi vankri rakmetesse veel kaks elukat rakendada, kes koormat kumbki omas suunas tirida püüaksid.

„Kõige suuremat lärmi maailma päästmisest teevad vasakliit ja rohelised. Nad pooldavad lennumaksu, mida nõudev rahvaalgatus vajalikud 50 000 toetusallkirja oktoobris kätte sai ja nüüd Eduskunnas arutlusele võetakse.“

Roheliste parlamendirühma esimees aga tegi omalt poolt ettepaneku vähendada aastaks 2030 lihasöömist pooleni praegusest.

Seisukohtade skaala teises otsas on Keskerakond, kes mitmetesse kliimateemalistesse algatustesse õige skeptiliselt suhtub.

Detsembris 2018 leppisid kõik parlamendierakonnad peale Põlissoomlaste kokku, et Soome seab oma sihiks piirata kliima soojenemist 1,5 kraadiga. Siinkohal tasub meenutada Põlissoomlaste esimehe Jussi Halla-aho märkust, et isegi kui kõik soomlased hingamise lõpetaksid, poleks sellel maakera atmosfäärile praktiliselt mingit mõju, sõna otseses mõttes sooja ega külma. Ei pane imestama, et Põlissoomlased sellest gigantomaanilisest kokkuleppest kõrvale jäid.

Kuidas sotside juhitud valitsus siiski oma kliimapoliitiliste sihtide suunas liigub, mis kavas, mis teoksil?

Seekordne valitsusprogramm on rekordpikk, 190 lehekülge, ja kliimapoliitika käib kõigist punktidest läbi. „Valitsus kavatseb muuhulgas „jätkata süvenemist süsinikusidujate uuringutesse, süsiniku sidumise mõõtmis- ja arvutusmeetodite arendamisse“. Peale selle valitsus „arendab juhtimis- ja stimuleerimismeetodeid metsade pinnase süsiniku sidumise ja -varude tugevdamiseks“,“ kirjutab Jokinen.

Tõhusaimaks praktiliseks mõjuriks peetakse käsilolevaid energia maksustamise uuendusi. Maksustamise abil on plaanis suunata nii koduseid majapidamisi kui ka tööstust keskkonnahoidlikumas suunas.

Üks päris konkreetne muudatus on siiski tehtud. Kliima on esimest korda saanud oma ministri. Praeguse valitsuse keskkonna- ja kliimaminister on Krista Mikkonen (rohelised). Tema eelkäija ametinimetus oli korteri-, energia- ja keskkonnaminister.

Uue nimega ministri portfell on eriti kaalukas, kuna tema kompetentsi kuulub kõigi ministeeriumide kliimapoliitiliste meetmete koordineerimine. Igat sorti uurimis- ja töörühmi on aga palju. Fossiilsetest kütustest vaba liikluse probleeme uurib liiklus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimapoliitilist liiklusmaksupoliitikat aga juhib finantsministeerium. Energia väiketootmine ja turba kasutamine kuulub töö- ja ettevõtlusministeeriumi pädevusse. Põllu- ja metsamajandusministeerium püüab paika panna juhtimis- ja stimuleerimismeetodeid süsinikusidujate määra kasvatamiseks.

Töörühmi tuleb veel juurdegi. Käesoleva aasta lõpuks moodustatakse näiteks juhtrühm taaskasutusstrateegia planeerimiseks.

Autode arv Soomes kasvab kiiremini kui elanike arv. Sellegipoolest tahab valitsus autode heitgaase aastaks 2030 vähendada pooleni 2005. aasta tasemest. Seda olukorras, kus viimase kolmekümne aasta jooksul autode heitgaasid ei ole üldse vähenenud.

Üks on kindel: mootorikütuse aktsiis tõuseb 2020 aasta suvel ja kogu liikluse maksustamise uuendus valmib aastal 2021. Mida maksustamise uuendus sotside juhitud valitsuses tähendab, ei ole siinkohal küll tarvis lähemalt lahti seletama hakata.

Uue ministri portfell on tõesti raske. Kui ÜRO kliimakoosolekul oktoobri algul Costa Ricas küsiti, kui palju Soome rahvusvahelistesse rohelistesse fondidesse panustada kavatseb, ei osanud minister Mikkonen midagi kosta.

Kui Suomen Kuvalehti ministrit intervjueerides konkreetsetele meetmetele eraldatavate summade vastu huvi tundis, ei osanud Mikkonen ka siin vastata. Tõsi, nädal hiljem saatis ministri kantselei toimetusse e-kirja, kus lubati täpsemaid andmeid, kuid kus olid ära toodud – kuue erineva ministeeriumi kontaktandmed.”

Kommentaarid

One commentOn Luik, haug, vähk ja lisaks veel kaks vedajat Soome kliimavankri ees

  • Avatar
    Toomas Varik

    https://www.britannica.com/science/atmosphere/Radiation

    Atmosfääri ja pinna temperatuuri mõjutab elektromagnetiline kiirgus ning see kiirgus jaguneb tavapäraselt kahte tüüpi: Päikesest põhjustatud insolatsioon ning pinna ja atmosfääri eralduvus. Insolatsiooni nimetatakse sageli lühilainekiirguseks; see kuulub peamiselt elektromagnetilise spektri ultraviolettkiirguse ja nähtava osa alla ja koosneb peamiselt lainepikkusest 0,39 kuni 0,76 mikromeetrit (0,00002 kuni 0,00003 tolli). Maalt eralduvat kiirgust nimetatakse pikalainekiirguseks; see kuulub spektri infrapuna osa ja selle tüüpilised lainepikkused on 4 kuni 30 mikromeetrit (0,0002 kuni 0,001 tolli). Keha kiiratava kiirguse lainepikkused sõltuvad keha temperatuurist, nagu on täpsustatud Plancki kiirgusseaduses. Päike, mille pinnatemperatuur on umbes 6000 kelvinit (K; umbes 5725 ° C või 10,337 ° F), kiirgab palju lühema lainepikkusega kui Maa, mille pinna- ja õhutemperatuur on madalam kui 250–300 K (–23). temperatuurini 27 ° C või –9,4 kuni 80,6 ° F).

    Osa sissetulevast lühilainekiirgusest neeldub atmosfääri gaasides, sealhulgas veeaurudes, ja soojendab õhku otse, kuid pilvede puudumisel jõuab suurem osa sellest energiast pinnale. Lühikese lainekiirguse murdosa – eriti lühima lainepikkuse – hajumine õhumolekulide abil protsessis, mida nimetatakse Rayleighi hajumiseks, tekitab Maa sinise taeva.

    Pikkade paksude pilvede korral peegeldub suur osa (kuni umbes 80 protsenti) insolatsioonist kosmosesse. (Osa peegeldunud lühilainekiirgusest nimetatakse pilve-albedoks.) Maa pinnale jõudvast päikesekiirgusest peegeldub osa atmosfääri tagasi. Pinnaalbeedo väärtused ulatuvad 0,95 värske lume korral kuni 0,10 pimedas, orgaanilises pinnases. Maismaal toimub see peegeldus täielikult pinnal. Vees sõltub albedo aga päikesekiirte nurgast ja veesamba sügavusest. Kui päikesekiired löövad veepinnale kaldu nurga all, võib albedo olla suurem kui 0,85; kui need kiired on otsesemad, peegeldub ainult väike osa, võib-olla nii madal kui 0,02, ülejäänud insolatsioon hajub veesambas laiali ja imendub. Enne insolatsiooni täielikku nõrgenemist tungib lühilainekiirgus veekogusse märkimisväärsesse sügavusse (kuni mitusada meetrit). Vee päikesekiirgusest tulenev kuumus jaotub sügavuse kaudu, mille tulemuseks on väiksemad temperatuurimuutused veepinnal, kui see toimuks sama insolatsiooni korral võrdsel maa-alal.

    Pinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub laiuskraadist, aastaajast, kellaajast ja maapinna orientatsioonist Päikese suhtes. Näiteks põhjapoolkeral, mis asub põhja pool 23 ° 30 ′, on päikesepaiste keskpäeval vähem kui põhja poole suunatud nõlvadel kui lõuna suunas orienteeritud maal.

    Maa aastaaegade peamine põhjus on aasta jooksul pinnale jõudva päikesevalguse hulga muutus erinevatel laiuskraadidel. Kuna Maa on oma Päikese ümber asuva orbiidi tasapinna suhtes kallutatud oma telje suhtes, on tema pinna erinevad osad aasta erinevatel aegadel otsese (pea kohal) päikesevalguse käes.
    Maa aastaaegade peamine põhjus on aasta jooksul pinnale jõudva päikesevalguse hulga muutus erinevatel laiuskraadidel. Kuna Maa on oma Päikese ümber asuva orbiidi tasapinna suhtes kallutatud oma telje suhtes, on tema pinna erinevad osad aasta erinevatel aegadel otsese (pea kohal) päikesevalguse käes.
    © Merriam-Webster Inc.
    Päikesekiirgus koosneb otsest ja hajuskiirgust. Otsene lühilainekiirgus jõuab pinnale, ilma et sekkuv atmosfäär oleks selle levimisjoonest neeldunud või hajutatud. Päikese ketta pilt kui terav ja eristuv objekt tähistab seda päikesekiirguse osa, mis jõuab otse vaatajani. Hajus kiirgus seevastu jõuab pinnale pärast selle levimisjoonest hajutamist. Näiteks pilves päeval Päikese ketas pole nähtav ja kogu lühilaine kiirgus on hajus.

    Pika laine kiirgus eraldub atmosfääris ja levib nii üles kui ka allapoole. Stefan-Boltzmanni seaduse kohaselt on kiiratava pikalaine energia üldkogus võrdeline kiirgava materjali (nt maapinna või atmosfääri kihi) temperatuuri neljanda võimsusega. Selle pinnale jõudva kiirguse suurus sõltub temperatuurist emissiooni kõrgusel ja neeldumise hulgast, mis toimub emissiooni kõrguse ja pinna vahel. Suurem osa pikalainekiirgusest neeldub, kui sekkuv atmosfäär hoiab suures koguses veeauru ja süsinikdioksiidi. Pilved, mille vedelikuvee kontsentratsioon on umbes 2,5 grammi kuupmeetri kohta, neelavad 12-protsendise sügavusega peaaegu 100 protsenti pikalainekiirgusest

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused