Maailm sõdib ja muretseb peamiselt maavarade pärast

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Afganistani kaevurid Panjshiri oru nõlval asuvas liitiumikaevanduses.

Afganistani kiire minek Talibani kätte tõi esile fakti, et usuäärmuslaste käes on nüüd suurem osa liitiumimaardlatest, mida kliimapaanikas Läänele oleks vaja elektrisõidukite akude jaoks – ja enamik konfliktidest toimub just maapõuevarade pärast.

Väidetavalt saab Bidenite perekond isiklikult kasu sellest, et Hiina pääseb juurde Afganistani liitiumimaardlatele. Taliban teatas, et Hiina on nende peamine partner Afganistani ülesehitamisel. Koos kontrollivad nad nüüd ühte maailma suurimat liitiumimaardlat, mille väärtus on hinnanguliselt 1–3 triljonit dollarit.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Hiina ettevõte Contemporary Amperex Technology Co. Limited (CATL) on maailma suurim elektrisõidukite liitiumioonakude tootja. Hunter Bideni investeerimisfond Bohai Harvest (BHR), mida rahastab ka Hiina Pank ja teised Hiina valitsusele kuuluvad finantsettevõtted, loeb oma investeerimisportfelli hulka Hiina liitiumakude hiiglase CATL.

Seega võis president Biden väed julgelt Afganistanist ära viia – ta pääseb liitiumimaardlate tulule juurde ka ida poolt, Hiina ja Joe Bideni poja Hunter Bideni koostöö kaudu.

Teine uudis annab teada alumiiniumiga seonduvast – nimelt toimus suurimate alumiiniumimaagi varudega Guineas riigipööre, mis pani paljud riigid muretsema lepingute kehtivuse või kaevandusete võõrandamise pärast. Ühtlasi on näha, kui paljude arenenud riikide huvid põrkuvad väikeses Aafrika riigis.

Riigipööre boksiidirikkas Guineas on raputanud alumiiniumiturgu, kuid analüütikute sõnul ei paista, et globaalne tootmisahel ohus oleks. Alumiiniumi hind tõusis kolmapäeval riigipöörde järel 2800 dollarini tonni kohta, mis on 13 aasta kõrgeim tase, vahendab BNS.

Alumiiniumihind oli kasvul juba enne riigipööret, olles alates jaanuarist tõusnud umbes 40 protsenti. Kasvu taga on maailmamajanduse taastumine koroonaviiruse pandeemiast, aga ka tõusvad elektrihinnad Hiinas, mis on aeglustanud energiakulukat alumiiniumitootmist Xinjiangi piirkonnas.

13 miljoni elanikuga Guineas asuvad maailma suurimad boksiidivarud. Lääne-Aafrika riigi boksiidireservi hinnatakse 7,4 miljardi tonnini, mis moodustab umbes veerandi maailma varudest, märkis mullu USA geoloogiateenistus (USGS).

Läinud aastal kaevandati Guineas 82 miljonit tonni boksiiti, suurem oli toodang ainult Austraalias, mille varud on maailmas teisel kohal.

Hiina, mille enda reservid jäävad Guinea omadele seitse korda alla, impordib riigist umbes poole endale vajaminevast boksiidist. Viimastel aastatel on import järk-järgult kasvanud, kuivõrd Hiina boksiidivarude maht ja kvaliteet on langenud, teatas konsultatsioonifirma CRU.

Guinea kaevandussektor, mis hõlmab ka kulda ja teemante, moodustab riigi majandusest umbes 15 protsenti ja ekspordist 80 protsenti, selgub Maailmapanga andmeist.

Ehkki boksiidi tarnes võib riigipöördega seonduvalt lühiajalisi probleeme esineda, on vaatlejad kindlad, et sellel pole kestvat mõju.

“On väga tõenäoline, et kaevandajatel lubatakse tegutsemist jätkata, ehkki meil pole selgust riigi kaevanduspoliitika suuna ega selle osas, kes hakkab valitsuse portfelli haldama,” ütles konsultatsioonifirma Verisk Maplecrofti Aafrika analüütik Eric Humphery-Smith.

Riigipöörde juht kolonelleitnant Mamady Doumbouya proovis nädalavahetusel toimunud putši järel riigi äripartnereid ja välisinvestoreid rahustada. “Guinea peab kinni kõigist oma ettevõtmistest ja kaevanduslepingutest ning merepiirid jäävad ekspordile avatuks,” ütles ta esmaspäeval.

Vene alumiiniumihiid Rusal, mis kaevandab poole oma boksiiditoodangust Guineas, teatas esmaspäeval, et kui olukord peaks eskaleeruma, kaalutakse töötajate evakueerimist. Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles teisipäeval, et oodatakse ja vaadatakse, kas “meie ärimeeste ja firmade huvisid pole mõjutatud ja kas nende huvid on garanteeritud”.

Lõuna-Aafrika kullafirma AngloGold Ashanti teatas esmaspäeval, et selle tegevus Siguiri kaevanduses kulgeb normaalselt.

Ka Lääne-Aafrikas peetav suur sõda, mida Eesti tunneb Barkhane missiooni kaudu Malis, on suuresti tingitud maavaradest – väidetavalt on Prantsusmaa huvitatud Malis asuvast gaasimaardlast, kogu sõja aga algatas põlisrahva tuareegide ülestõus, kelle maa Nigeris muutis prantslaste uraanikaevandamine suuresti kasutamiskõlbmatuks.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused