Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) korraldab hiiliva võimuhaaramise katse, mis ohustab meid kõiki

05.11.2023
Järjekordne võimunäljane.
© Scanpix

Ausad arstid, teadlased ja advokaadid üle maailma on mures Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tegevuse pärast, kuna viimane üritab poolsalaja jõustada kaks dokumenti, mis annaksid sellele organisatsioonile ennenägematud volitused tervise hädaolukordade välja kuulutamiseks ja nende juhtimiseks üle liikmesriikide peade.

Philipp Kruse, mainekas inimõiguste temaatikale spetsialiseerunud šveitsi advokaat, kes hiljuti esines kõnega Rootsi parlamendi ees, ütleb nõnda: “Ärge andke WHO-le rohkem volitusi kontrollida WHO liikmesriikide tervisepoliitikat. See seaks terve riigi elanikkonna ohtliku, kohustusliku ja eksperimentaalse meditsiinilise ravi alla, ilma individuaalse nõusoleku küsimiseta” [1].

Kõige suuremad ohukohad on välja toodud briti arsti, dr. J. Campbelli ning P. Kruse ühises videos, mis on nähtav ka eestikeelsete subtiitritega [2].

Seal on välja toodud kuus olulist punkti:

1. WHO peadirektor saab piiramatud ainuõigused tervise hädaolukorra (PHEIC) väljakuulutamiseks ükskõik millises liikmesriigis mitte ainult reaalse terviseohu, vaid ka selle kahtluse korral.
Lisaks laiendatakse hädaolukorra põhjendusi sisuliselt piiramatult, hõlmates ka kliimaküsimusi, nagu merevee tase või CO2 tase. Nii suurt ainuvõimu nagu WHO peadirektorile planeeritakse, ei ole olnud mitte ühelgi diktaatoril kogu inimkonna ajaloo jooksul. Otsuste puhul on küll ette nähtud teatud kooskõlastusringid, kuid neis osalevad kolmandate riikide esindajad, kes ei pruugi konkreetse riigi oludega kursis olla ja ilma isikliku huvita puudub neil motiiv WHO peadirektori otsuseid vaidlustada. Süsteem plaanitaksegi nii kurikavalalt, et hädaolukorra sihtmärgiks oleva riigi valitsusel puudub õigus vastuväideteks või keeldumiseks. Tema eest otsustavad teised, asjaga seotud riigil puudub sõnaõigus.

2. WHO soovitused muudetakse siduvaks.
Kui varem olidki WHO soovitused vaid head nõuanded, mida liikmesriigid võisid soovi korral rakendada, siis nüüd tahetakse soovitused muuta siduvaks ja vaieldamatuks. Sisuliselt kaotavad liikmesriigid autonoomia ja iseotsustamise õiguse igasuguste rahva tervist puudutavate küsimuste puhul. WHO võib liikmesriikidele kohustuslikuks muuta muu hulgas: “arstliku läbivaatuse nõudmist, arstlike läbivaatuste ja laboratoorsete analüüside tõendite läbivaatamist, vaktsineerimise või muu profülaktika nõudmist, vaktsineerimise või muu profülaktika tõendite läbivaatamist, isikute rahvatervise jälgimist, karantiini või muid tervishoiumeetmeid ja rakendada isoleerimist või ravi” [3].

3. Info kontroll, tsensuur ja manipuleerimine muudetakse uueks normaalsuseks.
Mida see tähendab, oleme näinud möödunud koroona-aastate jooksul. Massimeedia levitas propagandat vaktsiini imepärase kaitsevõime kohta ja halvustas ning üheaegselt takistas kriitilise teadusinformatsiooni kättesaadavust. Kui seni oli tegemist kohaliku aktivismiga, siis WHO tervise-eeskirjade planeeritavad uuendused muudaksid WHO meetmetes kahtlemise karistatavaks ja riikidele pannakse kohustus tsensuuri jõustada. Kui arvestada WHO senist käitumist, siis kujutab selline infosulg otsest ohtu inimeste elule ja tervisele.

4. Kontrolli- ja pidurdusmehhanismide puudumine.
WHO planeeritavad muudatused ei võimalda mingeid kvaliteedikontrolli ega süsteemi peatamise mehhanisme. Kui peaks juhtuma sama, mis esimese Covid-19 pandeemia ajal, et müüki paisatakse nõutavaid teste mitteläbinud eksperimentaalsed preparaadid, siis ei ole ühelgi riigisisesel instantsil õigust tervisekahjude ilmnemisel nende manustamist lõpetada, kuni WHO sellekohast otsust ei tee. Nagu eelmises punktis näidatud, isegi sellise probleemi avalikustamine võib olla keelatud ja karistatav.

5. WHO ametiisikud on täielikult vastutusest vabastatud.
Kui WHO kaastöötajad võivad volilt teha mistahes otsuseid, ka väga suuri tervise- ning majanduskahjusid kaasa toovaid, siis on naiivne loota, et nad käituvad üllastest ideaalidest lähtuvalt, inimlikult ja õiglaselt. Täielik tegutsemisvabadus ilma vastutuseta on parim pinnas korruptsiooni ja väärkäitumise tekkeks. Juba selliste punktide lisamine uutesse tervise-eeskirjadesse näitab, et eeskirjade koostajate eesmärgid pole kõige puhtamad. Nad taotlevad puutumatust kuni maksuvabastuseni välja, seades end täielikult seadusest kõrgemale. Absoluutne võim koos täieliku vastutuse puudumisega on väga ohtlik komplekt, mida ajalugu on korduvalt näidanud.

6. Inimeste põhiõiguste ning inimväärikuse eiramine.
WHO tervise-eeskirjade muudatuste koostajad on dokumendist maha kriipsutanud klauslid, mis räägivad inimõiguste ja inimväärikuse kaitsmisest. Need mõisted on asendatud märksa ähmasemate õigluse ja võrdsuse mõistetega. Ajalugu näitab, et kui räägitakse üldisest õiglusest ja võrdusest, siis päädib see alati inimõiguste jalge alla tallamisega. Tervise hädaolukordade kontekstis tähendab inimõiguste eiramine seda, et inimeselt võetakse õigus otsustada, kas ta nõustub mingi terviseprotseduuriga või mitte, liikumisvabaduse piiramise ja muude repressioonidega.

Kõige ohtlikum on WHO plaanitavate muudatuste puhul see, et neid üritatakse läbi suruda mitte riikide teadliku nõustumise teel, vaid need jõustuvad vaikimisi. Kui riik etteantud tähtaja jooksul oma keeldumist või eriarvamust ei esita, siis loetakse leping jõustunuks ja rohkem sõnaõigust ei ole. Sellega on seletatav ka vaikus, mis protsessi saadab. Ei taheta, et inimesed toimuvast teada saaks ja protestima hakkaks. Segaduse suurendamiseks on läbisurutavaid dokumente kaks. Neist esimene, tervise-eeskirjade muudatuste dokument, rakendub automaatselt. Teine, uus pandeemialeping, peab läbima ratifitseerimisprotsessi iga riigi parlamendis.

Sarnast kahtlasevõitu tehnikat kasutati ka 2022. aasta maikuus jõustunud tervise-eeskirjade muudatuste puhul, mis käsitlesid esialgu vaid keeldumiste ja vastuväidete esitamise tähtaegade lühendamist. Kui Eesti riik suudab enne käesoleva aasta 1. detsembrit saata WHO peadirektorile kasvõi lühivormis teate, et me ei nõustu tähtaegade lühendamisega, siis saame ajapikendust. Kui teadet ei saa, siis rakenduvad meile automaatselt lühemad tähtajad.

Täpselt samasugune mehhanism käivitub järgmise aasta maikuus toimuval WHO assambleel jõustuvate muudatustega, mille ohupunkte ülalpool käsitletud on. Kui Eesti riik mitte kuidagi ei reageeri, siis me allume neile automaatselt. Kui suudame oma valitsust veenda, et keeldumine on riigi suveräänsuse säilitamiseks vajalik, siis saame veel ajapikendust ja võimalik, et ebainimlikud plaanid saavad täiesti nurjatud. Eri riikides hoogu koguv protestiliikumine annab selleks lootust.

Nii et inimesed, avaldage survet meie poliitkutele, et nemad avaldaksid survet valitsusele, et me saaksime ähvardava ohu Eesti riigist eemale tõrjuda!

Karl Olaf Rääk

Viited:

[1] Philipp Kruse, Attorney: No Doubt a Massive WHO Power Grab is Happening – Speech from Swedish Parliament
https://newsvoice.se/2023/09/attorney-who-massive-power-grab/

[2] Topelthoiatus, WHO salaplaanid
https://rumble.com/v3tglk1-topelthoiatus-who-salaplaanid.html

[3] WCH Eesti, “Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu murettekitavast sisust”, pöördumine Eesti poliitikute ning valitsuse liikmete poole
https://karlolaf.ee/public/failid/wch/WHO-dok-asjus-poordumine-WCH-poolt.pdf