Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Macroni adekvaatsus küsimärgi all: tema algatusel loodav Euroopa armee peaks vaenlasena käsitlema ka USA-d

-
06.11.2018
President Macron tahab teiste Euroopa riikide sõdurid Prantsusmaa huvide eest sõdima. panna.
© Reuters/Scanpix

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni üleskutse luua Euroopa armee ei vääriks ehk suuremat käsitlemist, kui ta poleks selle kontekstis ühe vaenlasena ära märkinud USA-d.

“Peame kaitsma end Hiina, Venemaa ja isegi Ameerika Ühendriikide eest,” lausus Macron raadiole Europe 1. Tema sõnul peab Euroopa vähendama sõltuvust Ameerika sõjalisest jõust, kuid seejuures ei märgi ennast Napoleonina kujutlev Macron seda, et Ameerika kaitseski siiani ennastsalgavalt Euroopat, samas kui Pariisis, Berliinis ja Londonis lasti oma kaitsevõimekusel peaaegu olematuks vajuda. Kogu Euroopa näib olevat solvunud USA kaitsekilbi äralangemises ja tegutseb vaid kättemaksuihas, lükates nendepoolseid pingutusi nõudva liitlase kohe vaenlaste sekka.

Jutt enese kaitsmisest Ameerika eest tundubki otsese vaenuavaldusena USA vastu, kes on loobunud Euroopat poputamast. Kaitse Venemaa eest tundub vähemalt Macroni ja Prantsusmaa jaoks teisejärguline, sest riigi geopoliitiline asend jätab venelaste kallaletungi pigem Ida-Euroopa hooleks. Küll aga tasub vaadata, kuidas puutub asjasse Hiina.

Postimees kirjutas septembris, et Euroopa Liit käivitab suuremahulise investeerimisprojekti, et toetada Kolmanda maailma riikide arengut ja pakkuda neile alternatiivi hiinlaste niinimetatud uue siiditee projektile, mis näeb ette kaubandustaristu rajamist eelkõige Aasias ja Aafrikas, kasutades selleks miljarditesse dollaritesse küündivaid laene Hiina pankadelt. Hollandi Clingendaeli Instituudi Euroopa Liidu-Aasia suhete ekspert Maaike Okano-Heijmans ütles asja kommenteerides, et tegu on olulise sammuga, kuna Euroopa Liitu on kritiseeritud väheses reageerimises Hiina tegevustele.

Jutt käib suuresti Mustast Mandrist. Hiina on Aafrikas ennast juba kõvasti kinnistanud, sealhulgas näiteks Etioopias, kuhu on rajatud ohtralt hiinlaste ettevõtteid. Hiina invasioon on pinnuks silmas Euroopa Liidule, eriti aga Prantsusmaale, kellel on alles oma koloniaalsüsteem, mis koosneb tema endistest kolooniatest ja hõlmab suure maa-ala Djiboutist Dakarini. Kaudselt võib öelda, et islamistide tegevus Barkhane operatsioonipiirkonnas on Pariisile isegi kasulik, sest vägesid sinna saates ja olukorda eskaleerides saab hiinlased uraani- ja gaasimaardlatest eemal hoida.

“Prantsusmaa juhtimisel hakati looma üheksariigilist üksust, mis peaks suutma kiirelt ellu viia ühise sõjaoperatsiooni, evakueerida inimesi sõjatsoonist või andma loodusõnnetuse korral abi. Üksusesse hakkab kuuluma ka Eesti,” vahendab BNS. Väga tõenäoline, et Euroopa armee on Macroni projekt, et kaasata teised EL-i riigid oma koloniaal- ning EL-i majandushuvide kaitsmisele Aafrikas. Eesti on kahjuks lasknud ennast Macroni afääridel kaasa kiskuda ja liitunud Prantsusmaa sõjaliste algatustega.

Euroopa julgeoleku aluseks on ja jääb NATO ning Eesti liitlasteks peaks olema ennekõike USA, aga ka Poola, Visegradi riigid, Läti, Leedu ja blokiväliselt ka Soome.