Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mis juhtub järgmisel päeval, kui Suurbritannia hääletab EList lahkumise poolt

-
18.06.2016
brits

Mis juhtub järgmisel reedel, pärast seda, kui Suurbritannia ELi referendumil on saavutanud võidu lahkujate pool? Viimased küsitlused näitavad, et lahkujate poolel on võimalus võita, kuid siiani ei ole kuigi palju räägitud sellest, millised oleksid EList lahkumise poolt hääletamise vahetud tagajärjed. The Telegraph püüab analüüsida, kas võimaliku lahkumisega seoses tekitatud paanikal on alust ja kuidas mõjutab lahkumine Inglismaa Panka, Suurbritannia valitsust ja ELi institutsioone.

Inglismaa Pank

Inglismaa Panga president Mark Carney on tunnistanud, et tegutsemisplaan võimaliku EList lahkumise puhuks on olemas, kuna sel juhul on oodata Inglise naela kursi uut langust. Inglismaa Pank ei ole sekkunud naela kursi kujunemisse aastast 1992, kuid pärast referendumit võib juhtuda, et pangal tuleb seda siiski teha ning võtta kasutusele nii panga kui ka valitsuse reservid.

Pikemas perspektiivis soovib pank loomulikult võimalikult vähe reserve kasutada ja seetõttu on valvel ka Rahapoliitika Komitee, et vajadusel tõsta intressimäära. Suure tõenäosusega seda siiski vaja ei lähe.

Valitsus

Valitsus ei pruugi reageerida viivitamatult. Lõppude lõpuks ei tähenda lahkumise poolt hääletamine seda, et Suurbritannia on kohe samal hetkel Euroopa Liidust välja astunud. ELiga sõlmitud lepingud jäävad kõik kehtima, kuni lahkumisläbirääkimiste lõpuni.

Lisaks pooldab valitsus ju ametlikult Euroopa Liitu jäämist, seega on nende praegune tegevus suunatud pigem ELi jäämise kindlustamisele. Selles mõttes erineb ELi referendum Šotimaa iseseisvusreferendumist, sest Šotimaa valitsusel oli lahkumise puhuks plaanitud viivitamatu muudatus status quo’s

Siiski võib oodata valitsuse kiiret reageerimist kolmes valdkonnas. Esimene neist on teistes ELi riikides elavate Suurbritannia kodanike staatus. Praegu puudub igasugune resolutsioon selle kohta, kas need inimesed võivad oma asukohariiki edasi jääda, ja kui jah, siis millistel tingimustel.

Teiseks valdkonnaks võib osutuda Suurbritannias elavate ELi kodanike staatus. Nende jaoks ei muutu olukord muidugi päevapealt, seda ka osaliselt põhjusel, et väga paljud avaliku sektori töötajad on pärit EList.

Kolmandaks tekib ebakindlus seoses kaubavahetusega. Valitsus tegeleb ilmselt aktiivselt lobitööga, et olla paremini informeeritud, ja seda üsna kiiresti pärast referendumi tulemuste selgumist.

Üsna vahetult pärast referendumi tullakse ilmselt välja ka sooviga alustada kaubandusläbirääkimisi ELi ja teiste suuremate kaubanduspartneritega. Läbirääkimiste läbiviimine võib osutuda keeruliseks, kuna siiani on toimunud need ELi kaudu ja valitsusel tuleb vaadata ringi rahvusvahelistes organisatsioonides ja suurkorporatsioonides, et koguda kokku piisavalt suurte kogemustega Suurbritannia oma eksperte.

Euroopa Liit

Juhul kui Suurbritannia hääletab 23. juunil lahkumise poolt, on kahtlemata oluline ka Euroopa Liidu institutsioonide reaktsioon. Esimest korda tekib olukord, kus käivitub Euroopa Liidu lepingu Artikkel 50 ja alustatakse lahkumisläbirääkimisi. Euroopa Liit võib lükata selle kohustuse Suurbritanniale kohe 24. juunil, päeval peale referendumit.

Küsimuse alla satub ka Euroopa Parlamendi Suurbritannia liikmete ja Euroopa Komisjoni ametnike legitiimsus. Teised liikmesriigid võivad õigustatult küsida, miks on endiselt olemas otsustusõigus ametnikel ja parlamendisaadikutel, kes tegelikult on liidust lahkumas ja keda vastuvõetud otsused enam ei mõjuta.

Pikemas perspektiivis, mõeldes Suurbritannia tulevikule väljaspool Euroopa Liitu, ei ole eelpool mainitud küsimustel suuremat tähtsust. Kuid vahetult peale referendumi, seda lahkumise poole võidu puhul, on need küsimused siiski olulised ja võivad ka mõjutada hääletamise tulemusi.

Allikas: The Telegraph – tõlkinud Triina van Doorslaer

UU

FOTO: Scanpix